aastast, mil toimus esimene kontserttuur ,,Klaver tuleb külla", korraldanud sarnaseid kontserdireise maakohtadesse üle Eesti, kus nii kirikutes kui ka vabaõhulaval esitanud klassikalist klaverirepertuaari, oma loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule ning improvisatsioone. Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud zürii liige saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari" (2008-2010). Eesti muusika infokeskus
Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel.
õppejõud. 1988. aastal alustas 23aastane Karu Eesti lippude ja vimplite valmistamisega tootmiskooperatiivis E.G.O., sellega sai alguse tema edu. "Äripäev" valis Armin Karu 2006. aasta tegijaks. 1. märtsil 2007 omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi Kristiine Kasiinod. Äripäeva 2009. aastal avaldatud rikaste TOP-is oli Armin Karu 23. kohal, kus tema vara hinnati 990 miljonile kroonile. TV3 saatesarjas "Mantlipärija" otsis Armin Karu endale töötaja, kelle aastapalk oleks miljon krooni. Karu oskab eesti, inglise, soome ja vene keelt. Tema hobid on merendus, metsajooks, mootorsaanisõit ja tennis. Varajasem haridustee Tallinna 7. Keskkool Pirita 36. Keskkool Tallinna Polütehnikum Tallinna 1. Õhtukeskkool Ametikäik · Pärast keskkooli lõppu oli ta lühikest aega Draamateatris lavatööline. · 1978 1988 töötas ta kooperatiivis Graaf.
Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis, 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli, 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Edgar Savisaar on olnud Tallinna linnapea juba 4 aastat. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu
aastast, mil toimus esimene kontserttuur ,,Klaver tuleb külla", korraldanud sarnaseid kontserdireise maakohtadesse üle Eesti, kus nii kirikutes kui ka vabaõhulaval esitanud klassikalist klaverirepertuaari, oma loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule (Maarja-Liis Ilus, Taavi Peterson) ning improvisatsioone. Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud zürii liige saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari" (2008-2010). 4 PILDID 2007a. ,,Eesti otsib superstaari" finaalsaates kohtunikuna. 2006a. Estonian pianist 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. www.google.com 3. www.emic.ee 6
Neist esimene, peamiselt kulissidetagune, toimus aastatel 1971-1986, mil Eestis peeti fosforiidilahinguid kinniste uste taga, ametnike ja teadlaste kabinettides. Põhiosa jõuipingutustest suunati siis Toolse karjääri tõrjumiseks ja Rakvere lähistele kavandatud katsekaevanduste vältimiseks. Teine periood, rahva osavõtul lõõmanud fosforiidisõda, algas 1987. a 25. veebruaril, mil nende ridade autor (Juhan Aare) avalikustas Eesti TV saatesarjas ,,Panda" N Liidu valitsuse programmi fosforiiditööstuse rajamiseks Virumaale. Aastatel 1987-1988 võideldi peamiselt Kabalasse projekteeritud maa-aluse kaevanduse vastu. Tabavalt kirjutati ajakirjas Kultuur ja Elu (5/1987) : ,,Meil tuleb endale aru anda, et otsus, mis nüüd tehakse, vallandab tohutu ahelreaktsiooni: ajas vähemalt 2 sajandiks, ruumis 2/3 Eestimaast ja keskkonnas sellises ulatuses, mida me ei oska prognoosida. See on üldse kõige suurem projekt, mida iial Eesti
osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). Aastal 1987 sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna ,,Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 4 Tegevus poliitikuna Aastal 1989 valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastal 1990 kopteeriti ta EKP Keskkomitee liikmeks, Savisaar loobus. 1990 a. valiti Savisaar Eesti saadikuks Ülemnõukogus
FILM JA TELEVISIOON Sander on mänginud filmides ,,Iskelmäprinssi", ,,Senkiföldje", ,,Candles in the Dark" ja ,,Kallis härra Q", samuti teleseriaalides ,,Kättemaksukontor". Ta on lavastanud kolm filmi, nende seas ,,Varas" ja ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben", mida näidati ka 2008. Aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis. Ta oli teleseriaalide ,,Tantsud tähtedega" saatejuht, ta on olnud ka saatejuht ,,Eurovisiooni Eesti voorudes". Samuti on Sander olnud kohtunik TV3 saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari". KUNST Kunstnik Sandra Jõgeva on kritiseerinud Sanderi amatöörkunsti presenteerimist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui
Aastate möödudeski pole Rock Hoteli sära kulumisläikeks muutunud. Just seetõttu on ansambel eesti levimuusika kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hoteli muusikud on oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid, asjatundjad paljudel levimuusika stiilides, mis tõstab ansambli prestiizi. Anne Erm, raamat "Polkast rokini" 1989 VÕRU ajaleht 06.05.1981"ROCK-HOTEL" TÄHT LANGEB autor Vahur Kersna: "Rock-Hotel" alustas aastat kolm tagasi, kobapeale kokkuklopsitud paroodiapundina (TV saatesarjas "Muinaslood muusikas"), vajutas aga kogemata õigele nupule. Menu oli äkiline ja ootamatu, tõus peadpööritav. Rock'n'roll põletas värskelt ja tuliselt. Peale selle - poisid mängisid hästi, mängisid lõbusalt, ei mõjunud pealetükkivalt ega üleolevalt. Sõnaga - omad poisid. Ivo Linna kasvatas laval tiritamme, üks hitt vahetas välja teise, teismelised tantsisid higistes saalides end oimetuks. Saal ja lava mõistsid
oma eraelule ja ei ole teiste asi, kes kellega koos on ja veel enam, milline nende vanuseline erinevus on. Leidub ka mitmeid filme, kus on käsitletud probleeme, mis tekivad armastusest, samuti on ka neid teoseid, milles on käistletud vanusevahe probleeme. Vanusevahet probleemi on käsitletud isegi mitmetes seriaalides näiteks ,,Meeleheitel koduperenaised", ,,Vaprad ja ilusad". Lisaks on käsitletud seda muret, probleemi või ka armastust kodumaises saatesarjas ,,Saladused", mis taaslavastab eestlaste päriseludes toimunud sündmuseid. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg 18.11 2011 2. Berg M. 1994 ,,Nemad" Tallinn: ,,Tänapäev" Lisa Maimu Berg on eesti kirjanik, kriitik ja poliitik. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1968. Aastal eesti filoloogina ja 1986. Aastal ajakirjanikuna. On töötanud ka Soome Instituudis kultuurisekretärina. Maimu Berg debüteeris 1969
reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes "Edasi" IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". 6 Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Tegevus poliitikuna 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks
Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 1.4 Tegevus poliitikuna 1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema
teadlikud tuleohuga tuleohutusnõuetest ja maakondades. metsatulekahjude ennetustöödest. 2.2. Rühmanõustamised Kõik maakonnad. 2.3 Infotrükised Eesti. 2.4 Televisiooni saatesarjas Eesti. ,,Metsaomaniku kool" 1. Jrk Probleem Meetmed Piirkonnad Nr 2.5 Info Internetis erametsa portaalis. Eesti. 3. Metsa tulekindluse 3.1 Tuletõkestusribade rajamine ja Riigimetsad, tõstmiseks ei ole hooldamine. erametsad, suure ja