viitavad sugunäärmete kahjustumise võimalikkusele. Raadiolained asulais Raadiosaatejaamad, telekeskused, retranslatsioonijaamad, radarid, raadionavigatsiooniseadmed jms. paiknevad enamasti asulate naabruses, asulais endis või koguni elamurajoonides. Raadiotehnilised seadmed võivad oluliselt muuta paikkonna raadiofooni. Elektromagnetvälja tugevus mingis paigas oleneb saatja võimsusest, saateantenni kõrgusest, kaugusest ja kiirgamisnurgast. Saateantennist kaugenemisel kahaneb välja tugevus üsna kiiresti, sest kaugenedes peab väli täitma üha suuremat ruumi. Kui lühilaineraadiojaama kõrgsagedusvälja tugevus on 50..100 m kaugusel 30 V/m ja 200...300 m kaugusel 15..10 V/m, siis 300...400 m kaugusel on see ainult 5..3 V/m ja 1000 m kaugusel koguni 0,5...0,1 V/m. Hoone seinad ei takista elektromagnetvälja levikut. Telekeskusest 100...600 m kaugusel
seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. Raadioside põhimõte: Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis
Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. 2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad
Sellest erineva sagedusega võnked sumbuvad.Avatud võnkering- kui liigutada kondeka plaadid kaugemale ja vähendada nende pindala ning venitada pooli sirgemaks(kuni juhtme saamiseni), siis võnkreringi sagedus suureneb. Suurenevad elektrivälja kaod platide vahel ja magnetväljakaod poolist. Tekib avatud võnkering,mis on väikese induktiivsuse ja mahtuvusega,kuid suure kõrgsagedusliku elektromagnetväljaga. Elektromagnetlainete abil info edastamine-Raadioside luuakse nii: saateantenni suunatud elmagnetvõnked levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik component, taastatakse moduleeriv võnkumine, nii töötab TV. Telefoni side:valguskaabli abil,milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, levikiirus lähedane kiirusele vaakumis c = 108 m/s
Keskkonna mõju kirjeldamiseks võrreldakse reaalselt vastu võetud vahelisel maa-alal leiduvate takistuste mõju. signaali teoreetiliselt vabas ruumis levinud signaaliga. Fresnelli tsoonide mõju selgutamiseks leiame ellipsoidide "paksuse": Defineerime järgmised mõisted: Pt saateantenni sisenev võimsus Pr0-vastuvõtuantenni poolt vabas ruumis vastu võetav võimsus d saate- ja vastuvõtuantenni vaheline kaugus d - levi hilistus, = , c Gt- saateantenni võimendus Gr vastuvõtuantenni võimendus Vabas ruumis avaldub vastuvõetud võimsus Friisi valemiga: 2
selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Avatud võnkering (Hertzi vibraator) Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. Elektromagnetlainete abil informatsiooni edastamise üldised põhimõtted Raadioside luuakse nii: saateantenni suunatud elektromagnetvõnked levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent. Traadita sideühenduste jaoks kasutatavad sagedused ulatuvad ultrakõrgsagedusalasse. Moduleerimine protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis
tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda. Elektromagnetlained leiavad rakendamist eelkõige ülikiire ja ainelist levimiskesk- konda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi täiendavalt vajalik helide muundamine elektromagnetvõnku- misteks ning ümberpöördult. Raadioside peamine tehniline probleem tuleneb elektro- magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks
skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda. 77 Elektromagnetlained leiavad rakendamist eelkõige ülikiire ja ainelist levimiskeskkonda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi täiendavalt vajalik helide muundamine elektromagnetvõnku- misteks ning ümberpöördult. Raadioside peamine tehniline probleem tuleneb elektro- magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks lastakse
annaabi.ee 
