korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust eeldada, et nad käituvad ,,avalikes huvides" ehk maksimeerivad sotsiaalset heaolu.
11.tasakaaluhind- clearing price 12.töötlev tööstus- manufacturing industry, primary industry, secondary industry 13.pikaajalised majapidamiskaubad- household durables 14.sisemajanduse kogutoodand- gross domestic product 15.tulu välisturismist- overseas tourism revenue 16.vähenevate tulude seadus- the law of diminishing return 17.ehitustööstus- construction industry 18.säästva arengu strateegia- strategy on sustainable development 19.karmid saastenormid- stringent emission standards 20.ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas- reduce inequality in society 21.väljapaistva üleilmse väärtusega- outstanding value over the world 22.kultuuri- ja looduslik pärand- estate of culture and crude 23.tegevusprioriteete seadma- to set primary occupations 24.alternatiivkulu, loobumiskulu- opportunity cost 25.kuluefektiivsed energiasäästu meetmed- 26.taastuvenergia allikad- renewable energy sources 27.koosolekut protokollima- to take the minute 28
Hüdrotehnilised meetodidveehoidlad,kanalid Melioratiivsed meetodid polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine, kaitseribad, agrotehnika. Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. o Muldade kaitse meetmed: Aineringed suletuks Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. Põldude optimaalsed suurused10ha(20...25ha on juba liiga suured). Viljavaheldus. Maastikuplaneerimine st. haljastus,kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. o Muldade kahjustamine Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda.
Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse hinnatõus 2) Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid 3) Infotehnoloogia areng. Peamisteks arengusuundadeks: 1) Hübriidajamid 2) biokütused 3) elektriauto 4) Alternatiivkütused 5) Alternatiivsed energiaallikad a) kütuseelemendid b) homogeense segumoodustusega diiselmootor c) stirlingmootor. Auto kereehituses asendavad terast uued materjalid: 1) Duuralumiinium 2) klaaskiud 3) süsinikkiud. Esimese hübriidauto ehitas Ferdinand Porsche 1900. aastal. Toyota Prius 1997 aastal ja Honda Insight. Toyota oli tootnud hübriidautosid 31. maiks 2007
2. Tagavara või kaitserajatised avariide puhuks, ennetav töö, pidev ja õigeaegne järelvalve, avariide likvideerimine 3. Hüdrotehnilised meetodid veehoidlad, kanalid 4. Melioratiivsed meetodid polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine, kaitseribad, agrotehnika. 5. Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. 6. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. Veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on majandustegevus piiratud ja vöönd sätestatakse ranna ja kalda kaitse seadusega. 19 MULLA KAITSE Mullakaitseseadus ja ka -strateegia Eestis puuduvad ikka veel. Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on mullakaitse osa osaliselt kaetud teiste seadustega. Muldade saastamise vältimine:
2. Tagavara või kaitserajatised avariide puhuks, ennetav töö, pidev ja õigeaegne järelvalve. 3. Hüdrotehnilised meetodid veehoidlad, kanalid, poldersüsteemid. 4. Melioratiivsed meetodid polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine, kaitseribad, agrotehnika. 5. Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. 6. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Mullakaitse Maakera pindalast on 15 miljardit ha maismaad. Sellest 10% (1,5 miljardit ha) on hõivatud põllumajanduskultuuridega, 20% aasade ja künnimaaga, 20...25% produktiivsete tootmismetsadega.
misele. Uued kaubalennukid tarbivad tonnkilomeetri kohta vähem kütust, kütuse põlemisprotsess mootoreis annab vähem saasteaineid ja lennukimootorid tekitavad vähem müra. EL juhtorganid on kehtestanud liikmesmaadele ranged müra- ja saastenormid, mistõttu pole võimalik maanduda liikmesriikide lennuväljadel lennukitel, mis nendele normidele ei vasta. Transpordilennukite arendamisel omandatud teadmised ja kogemused viitavad selgelt vaja- dusele luua laia kerega, väikese suhtelise kütusekuluga, madalate opereerimiskuludega, väikese
annaabi.ee 
