7.PÄIKESEENERGIA Ei saasta loodust. Tehnoloogia(päikesepatareid) Taastuv,alternatiivne Tasub rajada on kallid, eeldab suuri väikese kapitalimahtusi. Pole päikest, energiatarbimise pole energiat. Vajab korral. kombineerimist teiste energiatootmisviisidega. 8.GEOTERMAAL EHK Saasteainet tekib Jooksvad kulud tootmiseks, SISEENERGIA suhteliselt vähe, transportimiseks kõrged. Taastuv, alternatiivne tasub rajada Saadav energia hulk on väike ja väikese kasutusala on piiratud. energiatarbimise korral. 9.BIOENERGIA (võsa, Saadav energia hulk on küllaltki hakkepuit, sõnnik) väike.
merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland. Import: b Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Türgi. Transport: Meritsi, torujuhtmeid pidi. Eelised: Suurim kütteväärtus fossilsete kütuste seas, põlemisel kõige vähem saasteainet, kõrgsurveall odav ja tõhus transportida. Puudused: Tülikas meritsi transportida, tehnoloogia kallis ja ohtlik. Kivisüsi: Paiknemine: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Saksamaa. Tootjad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Eksport: Hiina, USA, India, Austraalia, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Saksamaa, Poola. Import: Hiina, USA, India, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Poola. Transport: Lihtne, turvaline. Eelised: Kõrge kütteväärtus,
kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutus- ja välisõhu saastetasu. ulu kaevandamisele maavara ammendumiseni e lubjakivi 3.23 eur/m³ 1.96 eur/m3 jakivi 4.26 eur/m3 idest väljapumbatav vesi 27.92 eur/ tuh m³; 146.16 eur/t saasteainet välisõhku m³/d http://www.vasalemma.ee/documents/109703/0/Lisa+2+V%C3%A4ljastatud+ve . tuh m³ t/d õiguse tasu arvutamine Madalamargiline lubjakivi, maht tuh m3 900 ismaht, tuh m3 24.3 tuh m³ Kaevandamisloast
suur kütteväärtus lihtne transportida MAAGAAS ammutamine naftast lihtsam kitsas kasutusala (sooja kütteks, Taastumatu suur kütteväärtus elektri saamiseks) ei vaja töötlemist üle mere vedamine keeruline lihtne ja odav transport (torud) vähe saasteainet KIVISÜSI suured varud keskkonna suur saastaja: CO2, Taastumatu uued kaevandused on hästi happevihmad mehaniseeritud ohtlik ja keeruline kaevandamine kallis transport karjäärid rikuvad maastikke
u emiatööst Araabia,U Alžeeria,Sa orra,Al Euroo suurem Temperatuuriga.Kallis us,kodune SA udi-Araabia žeeria, pa,US kütteväärtus, ja majapida Hollan A tekib kõige Ohtlik. mine d vähem saasteainet, ei vaja ümbertöötle mist,puuraug ust tuleb ise välja.
Venezuela, Ecuador jne) -toodangu- ja mahuk(v)ood 106.Miks on OPEC väga mõjuvõimas majandusorganisatsioon? (suured naftavarud -> riigid vajavad) 107.[*DRAUGEN - ühel sambal naftaplatvorm] 108.([((kaartil eelkõige PÄRSIA ÜMBRUSES)))] 109.Kes on MAAGAASI suurimad tootjad? (VENEMAA; USA; Kanada; Katar [seal aind maagaas].) 110.Mis on maagaasi kasutamise eelised? (lihtne kätte saada; vajab ainult puhastamist, saab kohe kasutada; põletamisel vähe saasteainet; suur kütteväärtus.) 111.Mis on maagaasi kasutamise puudused? (saab transportida ainult torujuhtmetega.) 112.Kes on maagaasi suurimad ekspordiriigid? (Venemaa, Norra, Katar.) 113.Suurimad maagaasi leiukohad? (KATAR, Kanada, USA.) 114.[vähem kui naftal leiukohti] - [kaartil peamiselt Venemaal] 115.Mis on peamised tahked kütused? (põlevkivi; kivisüsi; pruunsüsi; turvas [+puit].) 116.Mis tahke kütus ringleb maailmamajanduses ja milleks seda kasutatakse?
Seadused Eelised ja koormused Reeglid ja regulatsioonid Kui ei ole piisavalt informatsiooni, et teha 100% informeeritud otsust, siis on toimimisel 2 Ilma kahetsusteta strateegia (No-regrets strategy): Kulu-efektiivsed arengud, mis on seotud tootmiskulude vähenemisega ning toote kvaliteedi paranemisega, kuid ühtlasi on ka keskkonnale kasulikud Tööstuslike protsesside edasiarendused (mis elimineerivad või vähendavad potentsiaalset saasteainet) Lisainformatsiooni kogumine (millised on ikkagi ohutud kogused) Pmst arendatakse samm-sammult, kui võimalik siis kindlate teaduslike tõendite põhjal Aga keskkonnakasu on saavutatav näiteks läbi puhtamate tehnoloogiate kasutamise (gains are possible through e.g. reduced pollution charges) Ettevaatuspõhimõte: k.a nt keelud 1 variant on teha mitte midagi (positiivse vaate kohaselt)
· suur kütteväärtus · lihtne transportida MAAGAAS · ammutamine naftast lihtsam · kitsas kasutusala (sooja taastumatu · suur kütteväärtus kütteks, elektri saamiseks) · ei vaja töötlemist · üle mere vedamine keeruline · lihtne ja odav transport (torud) · vähe saasteainet KIVISÜSI · suured varud · keskkonna suur saastaja: CO2, taastumatu · uued kaevandused on hästi happevihmad mehaniseeritud · ohtlik ja keeruline kaevandamine · kallis transport
Paljudest järvedest on leitud elavhõbedat, mis ladestub kalades. Kuna kala ei asu toiduahela tipus, on ta söögiks nii teistelegi loomadele. Kala sööv loom omastab ka elavhõbedat, mis omakorda ladestub organismis tuues kaasa kahjustusi ajurakkudes ja neerudes. Vees elavad organismid toodavad 70% hapniku. Kui maismaal olevaid taimi on hulgaliselt hävitatud, siis seda enam sõltub meie hingamine nendest veeorganismidest. Heitveega juhitakse merre umbes pool miljonit saasteainet, millest ühed on vetikatele surmavad, teised aga moodustavad veepinnal kile, mis ei lase hapnikku läbi.(Repossi: 31-33) 1.1. Sinivetikad Sinivetikad ehk tsüanobakterid esinevad peaaegu kõikjal meie elukeskkonnas, ka vees ja niiskes mullas. Vetikad põhjustavad vee lõhna- ja maitsemuutusi, umbes pooled neist vetikatest toodavad ka toksiine, mis on maksa- ja närvimürgid. Sinivetikate poolt toodetud
varjus, moodustades nn. eeluuenduse. Need puud juba kasvavad, kui häil tekib, omades seega olulist eelist sekundaarsete puuliikide ees, kelle seemned saavad häilu tekkimisel alles idanema hakata. 41. Mis on fütoremediatsioon? Esitage näide. Fütoremediatsioon kasutab resistentseid taimeliike ja sorte reostunud muldade (raskmetalli reostus, reostus orgaaniliste ainetega) ja vee taastamisel. Selline taimeliik suudab reostunud keskkonnas ellu jääda, absorbeerib saasteainet juurtesse, isegi juhul, kui antud aine on mullas suhteliselt vähe kättesaadavas vormis; transpordib saasteaine juurtest maapealsetesse osadesse, mida saab siis lõigata ja eemaldada; on kiire kasvuga, et eemaldatav saasteaine kogus oleks võimalikult suur. Abi on ka GM taimedel. Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et seob seda histidiiniga ja ta kasvab kiiresti. 42. Kuidas säilitada looduslikku mitmekesisust majandatavate ökosüsteemide puhul? Esitage näide.
jtmete eemaldamiseks keskkonnast. Mikroobide vi/ja taimede kasutamine saasteainete koguse vhendamiseks vi nende tielikuks lagundamiseks keskkonnas. Kui saastunud materjali puhastamine toimub otse looduses, siis on tegemist in-situ puhastusmeetodiga. Teine vimalus on teisaldada saastunud pinnas ja viia puhastusprotsess lbi selleks rajatud platsidel vi pumbata phjavesi ttlemiseks pinnale (ex-situ bioremediatsioon). IN-SITU MEETODID In-situ bioremediatsioon phineb pinnases ja vees olevate saasteainet lagundavate looduslike mikroorganismide kasutamisel. Enamikel juhtudel saavutatakse in-situ bioloogiline puhastamine looduslike mikroorganismide saasteaine lagundamisaktiivsuse stimuleerimisega (biostimulatsioon). Selleks pumbatakse phjavette/pinnasesse hapnikku (vi H2O2) ja mineraalseid toitaineid (N, P). Hapniku asemel on proovitud kasutada ka nitraate, soodustades nii orgaaniliste hendite anaeroobset lagundamist. Kui tegemist on vga raskesti lagundatava hendiga, siis vib biodegradatsiooni
(PM) saaste on tervisele tõsiseks ohuks. Mitu riiki on ületanud endale nelja peamise õhusaasteaine jaoks 2010. aastaks kehtestatud piirmäärad ühe või mitme aine osas. Seetõttu on õhusaaste vähendamine endiselt oluline. Õhusaaste küsimus on oluline nii kohalikul, üleeuroopalisel kui ka terve poolkera tasandil. Ühes riigis õhku heidetud saasteained kanduvad atmosfääris edasi, halvendades õhukvaliteeti mujalgi. Tahked osakesed ja troposfääriosoon on kaks üldiselt tuntud saasteainet, mis kahjustavad inimese tervist kõige rohkem. Pikaajaline ja kõrge kontsentratsiooniga kokkupuude nende saasteainetega avaldab mitmesugust mõju, alates hingamissüsteemi kahjustustest kuni enneaegse surmani. Viimastel aastatel on kuni 40% Euroopa linnapiirkondade elanikest tõenäoliselt kokku puutunud tahkete osakeste (PM10) sisaldusega välisõhus, mis ületab Euroopa Liidus inimeste tervise kaitseks kehtestatud piirmäära. Kuni 50% linnapiirkondade
nitriilkinnastest piisama. Kuna jalad on pidevas kontaktis saastunud veega patsiendi saasteärastusel, tuleks kanda (kummi)saapaid. Saapad pakuvad ka paremat libisemisevastast kaitset märjal pinnal. Vältida tuleks nahk- ning riidest jalanõusid, kuna need materjalid võivad endasse saastet imeda ning neid on peale seda praktiliselt võimatu puhastada. Respiratoorne kokkupuude ohtlike kemikaalide aurudega on tervishoiutöötajale lisarisk. Vähene kogus saasteainet patsiendi nahapinnalt peale riiete eemaldamist ei tekita veel auru toksilist kontsentratsiooni. Hingamisteede kaitse on esmatähtis, töötades suletud alal, nagu nt saasteärastuspunktis, mis asub telgis; kiirabiautodes ja meditsiinipunktides. Kuigi toksilist suitsu ja auru inhalatsiooni on võimalik vältida, nõuab see tõhusaks kaitseks siiski mõningast planeerimist ning koolitamist. Hingamisteede kaitsevahendid
annaabi.ee 
