- 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988. aastal valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks. 1984.a. 5. mai - Konkursi "Minu miilits" laureaatide seas olid Urmas Ott, Riho Raie, Leo Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS Meedia- ja kirjastuskompanii, 1995 Kirjastaja tekstist raamatukaanel: "Urmas Ott, selle raamatu autor, elab tagasitõmbunult ühes Tallinna südalinna eksklusiivses korteris vaatega Pargile. Ta eelistab Lloydi, Armanit, Mercedest, Hennessyd ja muidugi Van Cleefi. Enamik meist ei kohtu temaga kunagi
"Laidonor" ), sünd. 1774 ja tema naine Liiso (sünd. 1789 ja surnud 31.07.1830). 6. Jaak Laidonoor (sünd. 1800.a., surn. 1847.a.). Tema naine Kadri (sünd. 19.10.1805, surn.?) 7. Hans Laidoner (sünd. 20.11.1827, surn. 14.12.1892). Tema naine Miina, vallasp. (oletame, et st vallasperekonnanimi e. neiupõlvenimi toimetus) Tracks (sünd.12.12.1827, surn.12.06.1901). 8. Jaak Laidoner (sünd. Viiratsi Mustrikul 27.06.1854, surn. 06.05.1911) ja tema naine Mari, vallasp. Saarsen (sünd.27.10.1851, 1934.a. veel elas). 9. Johan Laidoner, sünd. Viiratsi Rabal 12.veebruaril 1884.a. (Kindrali sünnipäev on antud uue kalendri järgi, kõik teised kuupäevad vana kalendri järgi.) PL nr 8, veebruar 1999.
aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895 1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897 1900 Viljandi linnakoolis. 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja" ja tal soovitati aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner
18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja". Laidoner asus elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astus ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli. Aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi.
perekonna rahapuudus. Ainsa võimalusena haridustee jätkamiseks näeb ta sõjaväeteenistusse asumises ja 1900. aastal üritab Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võta teda vastu rind ei andvat mõõtu välja ja tal soovitatakse aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asub Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. Järgmisel, 1901. aastal teeb ta uuesti katset sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistab komisjon Laidoneri 2. järgu vabatahtlikuks. Teenima asub ta 110. Kaama jalaväepolku, mis asub Kaunases. Aasta hiljem komandeeritakse Laidoner Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määratakse õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendatakse Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeijunkuriks (vanemveebliks).
Nevski kalmistule oma ema ja poja kõrvale. Johan Laidoneri haud Vladimiris on täpselt määratlemata ning ta põrn seetõttu kodumaale toomata. J. Laidoneri 24 aumärki on seni hoiul USA Maavägede Sõjaajaloo Keskuses ( US Army Center of Military History ) Washingtonis. Nad sattusid sinna tänu J. Laidoneri onupojale kolonel Villem Saarsenile, kes oli viimane Eesti sõjaväeluure juht enne okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta oktoobriööl tungis kolonel Saarsen salaja sisse Laidoneride linnakorterisse Tallinnas Õllepruuli tänaval, ta võttis aumärgid ja viis need sõja jooksul kos endaga Soome ning sealt edasi Rootsi. Enne oma surma 1982. aastal avaldas Saarsen soovi, et Laidoneri aumärgid antaks hoiule USA-sse. 1996. aasta suvel lubati Laidoneri aumärgid tuua tagasi Eesti Vabariiki, kuid sama aasta lõpu seisuga ei oldud seda tehtud. Tulevane admiral, Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugesõidukapten, põllumees,
· 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu kirjanstuslikku jõudu taga pole. Pikka aega on eesotsas August Mälk ja Kalju Lepik. Toimib kuni 90ndate lõpuni välja aga kirjanikkond väheneb. Mingil hetkel tundub, et iseseivale organisatsioonil pole enam mõtet ja aastal 2000 liitutakse Eesti Kirjanike Liiduga (Tartus ja Stockholmis). · 2000 Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakond Karin Saarsen-Karlstedt Bernad Kangro (1910-1994) Tegemist on väga aktiivse kirjaniku ja kirjandustegelasega. Ta on paguluses kõige tähtsam kirjanik, kui aga hakata mõtlema, kes on kõige kuulsam proosa või luulekirjanik, siis see pole Kangro. Tema tähtsus ja roll tuleb mitme asja pealt kokku. · 1935 Sonetid (Luulekogud) · 1937 Vanad majad · 1939 Reheahi · 1945 Põlenud puu (on tõenäoline, kui võtta sõjaeelse ja sõjajärgse aja, siis see võiks
annaabi.ee 
