arenenud masinatööstus, suuremad keskused asuvad peamiselt Lõuna- Soomes. Soomes toodetakse jäälõhkujaid, praamlaevu, kruiisilaevu, paberimasinaid, traktoreid, elektrilisi kodumasinaid, elektroonikaseadmeid jpm. (joon. 6). Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Soome edelasaarestik jaguneb Turu saarestikuks ja Ahvenamaaks. Edelasaarestik koosneb peamiselt skääridest ja on ka seetõttu populaarne turismiobjekt. Kuigi kevadel- sügisel on raske pidada ühendust mandriga, käiakse seal siiski rohkesti suvitamas. Ahvenamaa (rootsi keeles ?land) põhielanikkonna moodustavad soomerootslased.
Ta avastas, et lääne suunas reisides võib üle Atlandi ookeani jõuda Maluku saarteni. Võimalus tekkis 1492. aastal. Ta oli sündinud Itaalias ja asunud elama Portugail, kuid tema tema ekspeditsiooni toetajateks osutusid Hispaania kuningas Fernando ja kuninganna Isabel, nad mõistsid, et kui leitakse lühem tee Isa Indiasse, siis toob see neile suurt tulu. Ta alustas teed veel tundmatusse kolme väikese laeva ja 100 mehega. Tema avastatud saari nimetatakse tänaseni Lääne India saarestikuks. Ta pärines lihtsast kangrute perekonnast ja sai vaid alghariduse. 1475. aastal käis ta Genova Centurione Panga lähedal Chiose saarel Egeuse meres, aeg-ajalt seilas ta kalapaatides Vahemerel ning oli hõivatud mitmesuguste tegevustega. 1476. aastal läks Kolumbus Lissaboni, kus ta abiellus ning asus elama Medeirale, kus sündis ka tema poeg Diego. 1483. aastal tekkis tal plaan leida läänesuunaline otsetee Indiasse ning alustada kaubavahetust teiste maadega. 1502
lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid. Suure järvistu jagunemine. Loomastik. Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Okassiga. Urson. Karipuu. Grislid. Looduskaitse. Kanadas on haruldase looduse kaitseks loodud kokku 38 rahvusparki ja looduskaitseala. Rahvusparkide ja looduskaitsealade all on 224 466 km² ehk üle 2% Kanada pindalast. Vanim on 1885. aastal asutatut Banffi rahvuspark.
2 PINNAMOOD: Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. Vähene rahvas, kes seal elab, tegeleb kala- ja hülgepüügiga ja karusloomade küttimisega. Levinuimad loomad selles karmis kliimas on muskusveised ja karibud. KLIIMA: Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes. Seetõttu on ka temperatuurid riigi erinevates piirkondades väga erinevad. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15?C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev
Selline mõtteviis on uurijatele ja avastajatele väga omane. Niisuguseid, esmapilgul lahendamatuna näivaid probleeme nimetatakse tänapäeval kolumbuse munadeks Ameerika avastuslugu Euroopat valdas 15. saj. ettekujutus, et Indiasse on võimalik ka lääne purjetades minna. 1492.a. organiseeriti ekspeditsioon, mis koosnes kolmest laevast, kokku 100 mehega. Seda ekspeditsiooni juhtis Christoph Kolumbus(1451-1506). Kaks kuud pärast teeleasumist jõuti saarteni, mis ristiti Lääne-India saarestikuks (Bahama saared). Kohalikke elanikke hakkas Kolumbus kutsuma indialasteks, sealt ka hilisem nimi indiaanlased. Samal reisil avastati veel Kuuba ja Tahiti, nägemata veel Ameerika mandriosa. Algul pidas C. Kolumbus Kuubat Hiinale kuuluvaks vaeseks saareks ja tema imestus oli suur, kui ta ei leidnud kusagilt kaupmehi ja linnu. Haiitile rajati tugipunkt. Pärast ühe laeva hukku ei mahtunud kõik kahte laeva ära. Kolumbus naasis juba viie kuu pärast tagasi Hispaaniasse
Kaljumäestik. Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks Saskatchewan ja Manitoba tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. 1.3.2 Kliima Kanada põhjapool paikneb jahedas polaarses ja lähistroopilises, lõunapool jaheda kliimavöötmes. Sisemaal on talv külmem ja pikem kui rannikul, temperatuur on tunduvalt alla 0°C, lumikate on paks; suvi on soojem. Vaikse ookeani rannikul Vancouveri ümbruses on talv kõige soojem, vaid harva langeb temperatuur alla 0°C. Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes
annaabi.ee 
