merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Lisaks Villemist Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud mitmeid eesti kirjanduse ajaloo käsiraamatuid koolidele. Soomes elades tutvustas Ridala eesti keelt ja kirjandust
„Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele. Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”). „See helendab, helgib, särab, sätendab”…Südames midagi salaja tärkab…“. Ridala sõnakasutus ja kirjeldus kevade kohta on meeldiv ja tekitab mõnusa tunde. Kevad ongi just selline aastaaeg, kus tõepoolest kõik õitseb ja tärkab ja loodus on hämmastavalt kaunis. Kevade kadumist kirjeldab ta oma
õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, ,,... kus kurb ja pime ootamas mu tuba...". Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni. Loodus on ka mulle väga südamelähedane, sest seal ma ,,... käin ning kastesse ja rohtu / pudeneb
.......................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünthal-Ridala oli Eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta kuulus mitmetesse kirjandusseltsidesse ning toimetas mitmeid ajakirju. Ta on tõlkinud soome keelest eesti keelde mitmeid teoseid. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Käesolevas referaadis annan ülevaate Villem Grünthal-Ridala eluloost ja loomingust. 3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU Villem Grünthal-Ridala (kodaniku nimega Wilhelm Grünthal) sündis 30. mail 1885. aastal Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku perekonnas. 1890. aastal siirdusid vanemad Hellamaa külla kauplust pidama. 1891. aastal asus Villem Grünthal-Ridala õppima Hellamaa kihelkonnakooli, lõpetas selle 1895
Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed · "Villem Grünthali laulud" (1908) · "Kauged rannad" (1914) · "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) · "Merineitsit" (1918) · "Saarnak" (1918) · "Toomas ja Mai" (1924) · "Tuules ja tormis" (1927) · "Sinine kari" (1930) · "Meretäht" (1935) · "Laulud ja kauged rannad" (1938) · "Väike luuleraamat" (1969)
Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikusstiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed "Villem Grünthali laulud" (1908) "Kauged rannad" (1914) "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsit" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Tuules ja tormis" (1927) "Sinine kari" (1930) "Meretäht" (1935) "Laulud ja kauged rannad" (1938)
päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike.
annaabi.ee 
