Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala Tekkis 1980. aastatel Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki
Liivamaardlad on lääne- ja keskosas, kruusliiv aga ida- ja lõunaosas. Maakonna jaoks olulised maardlad on Määvli (Kapasto), Partsi, Männamaa, Muda-Prassi, Malviste ja Hiiumadala maardlad. Suur osa liiva ja kruusa varudest asub allpool pinnavee taset, mistõttu tuleb arvestada nende veealuse kaevandamisega pumpamise teel. Liiva ja kruusa kärjääridest saadav materjal leiab kasutamist peamiselt teedeehituses, ehitustöödel, puisteliivana, sobib betooni peentäiteks. Hiiumaa on oma saarelise eraldatuse ja tagasihoidliku pindala juures kohalikku tähtsust omavate taastumatute loodusressurssidega (liiv, kruus, savi, lubjakivi, turvas) rahuldvalt varustatud. Nende kaevandamine ja kasutamine on senini suunatud põhiliselt kohalike vajaduste rahuldamiseks ja ilmselt on määratud selleks ka jääma. Praeguste kaevandamismahtude juures ei ole lähitulevikus (ca 100 aastat) olemasolevate kohaliku tähtsusegamaavarade ammendumist karta. Partsi maardla varud ammendatakse küll
otsustamiseks või piiride muutmise otsustamiseks viia läbi rahvaküsitlusi, millel on soovituslik iseloom. 55.Eesti territooriumi haldusjaotus, kohaliku omavalitsuse üksused ja asustusüksused. Kehtestatakse alused seadusega. Selle kohaselt on põhilisteks haldusüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Maakonnad on riigivõimu regionaalse haldusjuhtimise üksused. Linnad ja vallad kohaliku omavalitsuse üksused. Nende siseselt kohaliku omavalitsuse poolt moodustatavad linnaosad ja osavallad, saarelise osaga vallad ja püsiasustusega väikesaared kui piiratult autonoomsed kohaliku omavalitsuse üksused. Asulad, külad, vallasisesed linnad, asumid jm. territoriaalsed kohaliku omavalitsuseta üksused on asustusüksused. Viimasel ajal on riigi täitevvõimu poolt loodud regionaalseks halduseks uusi territoriaalseid üksuseid, mis haaravad erinevaid maakondi - näitena Eestis nelja politseprefektuuri süsteemi käivitamine. 56
Nt jääaeg elatakse üle lõuna pool ja pärast jääaega toimub tagasiränne (parasvöötme taksonid, putukad, taimed, selgroogsed). Nii suurendavad levilat. klassikaline refuugium. Esinesid ka põhjapoolsetel aladel refuugiumid (krüptiline). Põhjapool pakkusid orud kaitset parasvöötme liikidele, lõunapool mäestikud jäävaheaegadel külmalembelistele liikidele. Jääkaru tekkinud pruunkarust ja väle rebasest polaarrebase teke. 14. Seleta või joonista põhiteese saarelise biogeograafia teooriast. Teooria selgitada liikide arvu saarel matemaatiliste mudelite abil. Mudelitest järeldus, et see on bilanss väljasuremise ja immigratsiooni vahel. Liikide mitmekesisuste erinevust saartel seletatakse suuruse ja kauguse abil. Saarte puhul näeb selgelt rajaja efekti. Esmalt on immigrante palju, sest ökonisid on vabad, kiiresti tekib konkurents. Üks kahest sarnasest liigist sureb välja või mõlemad mitmekesistuvad ajaliselt või ruumiliselt. 15
korras hariduskulud, koolilõuna kulud, toimetulekutoetused, 3 737 254 190 3 737 254 190 0 0 0 0 3 737 254 190 koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetused, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus, täiendav toetus saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele, mis jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud korras 452.9 Mitteresidentidele 2 952 234 900 2 952 234 900 0 0 0 0 2 952 234 900 452
tehtavaid otsustusi mõjutada oma seisukohtadest lähtuvalt (volikogu liikme(te) õigus algatada volikogu õigusakti vastuvõtmine, esitada arupärimisi, esineda sõnavõttudega, ettepanekutega jne). 4. PS ei keela KOV teostamisel esindamisprintsiibi rikastamist vahetu demokraatia elementidega. Seejuures on esindusdemokraatia ja vahetu demokraatia KOV teostamisel reegel-erand vahekorras. Püsiasustusega väikesaarte seaduse (VSaarS) § 5 lg 1: Saarvalla ja saarelise osaga valla põhimääruses sätestatakse küsimused, mille käsitlemisel tuleb enne otsuse langetamist ära kuulata väikesaare üldkogu arvamus. Üldkogule kutsutakse kõik saarel alaliselt elavad täisealised hääleõiguslikud isikud. 5. Volikogu liikme suhtes kehtib vabamandaadi printsiip. KOKS §-s 17 lg 2, mille kohaselt volikogu liige juhindub seaduses, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ning huvidest. Vaba mandaadi kehtivus KOV tasandil tuleneb
annaabi.ee 
