Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Räägid üldiselt mis kuna ja kuidas tegid. Mis olid sinu ootused praktikal, mida lootsid selgeks saada. Esimene ettevõtte praktika toimus mul soomes ja eestis. Praktika algas ...... 2012 kuni ........2012-ni. Samuti teostasin ka tööd peale praktika aega ühes teises firmas. Kus aitasin valada suure angaari põrandat. Teostasin ka sellega seonduvaid eeltöid (saalungite valmistamine, armeerimine, maapinna tasandamine jne) Ettevõtte valisin seoes tutvustega ja firma omaniku tundmisega. Niimoodi tundus asi ka suhtlemises ja asjaajamistes palju lihtsam. Minu ootused praktikast oli tutvuda reaalse ehitusega firmas. Näha kuidas asi toimub, kuidas sujub tööliste ühine töö ja kuidas toimub kõige korraldamine. Ning omandada muidugi üldiseid ehituslike oskusi. Lootsin selgeks saada plaatimise ning soojustussüsteemide paigaldamine. Samuti
Materjal peab kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid (kindad, saapad, Raketise ehituse kvaliteedinõuded: avade ja avamoodustajate vormid kiiver, sobilik pikkade säärte ja käistega riietus); kraana Vajaminev materjal silluste saalungite ehituseks: veekindel ning raketisele või sarrusele kinnitatavad osad paigaldatakse nii, et kasutamisel kasutada korrektseid käemärke. Halva või puuduliku kasevineer paksusega 19mm, puidukruvid, betoonikruvid, jm nende tolerantsinõuded oleksid täidetud. Tarinditesse tohib teha silmside korral kasutada raadiosidet; töölavadel peavad olema kinnitusvahendid, puitpruss 50x100mm, tolline laud
fiiberplaadid või vineer · Tööriistade käepidemed või varred Miks peab siis ehitaja siiski puidust midagi teadma: Puit on aegadest ammustest olnud juba meie igapäevaseks materjaliks majapidamises, ehituses, konstruktsioonides jne, puidu kasutamise juures, tuleb samuti teada puidu omadusi: vastupidavus, painduvus, selle kasutuslaiudus jne, nt maja/hoone ehitamisel kasutame juba selle alustala, vundamendi juures, kasutades puitu saalungite ehitamisel, katuse konstruktioon (puit) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Puit Õpik: ,,Ehitusmaterjalid'' Helmut Pärnamägi
tugeva tuule ja päikese käes, · Alustada betooni hooldusega niipea kui võimalik, · Kasutatada polüpropuüleenist kiudusid. · Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur. Lisaks plastilisele pragunemisele põhjustavad pragusid veel enne betooni tardumise lõppu järgmised tegurid: · betooni järelvajumisest tingitud pragunemine armatuurvarraste või muude betoonplaadis paiknevate takistuste kohal · pragunemine plaadi servades saalungite järeleandvuse tõttu · varane temperatuuripragunemine · kahjustused liiga varasest lahtiraketamisest Kiudarmeeritud betoon kuivab valamise järel veel mitu kuud. Kõige paremaid tulemusi on andnud siin painutatud otstega kiud. Teraskiu mõju väljendub siin selles nagu eepool omn juba öeldud, et pragude hulk üldiselt väheneb ja need jaotuvad ühtlaselt mikropragudena betoonipinnal. Plastilisel mahukahanemisel vähendavad kiudude nakkeomadused pragude teket samnuti.
vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning 4 Puitplaadid Külli Kalbre sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. 2. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske
ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske
ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske
LISA 1 1. EHITUSTÖÖDE PÄEVIK Nr.3/2010-1 2. Ehitise nimetus ja asukoht / Lepingu Nr. Alltöövõtuleping.nr. 50/10 3. Kuupäev: 4. ILMASTIK Kellaaeg Tugev tuul Vihm Temp.C *+18 5. TÖÖJÕUD (Töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv) Jevgeni -Tööjuht ehitustöölised 5 6. MEHHANISMID OBJEKTIL 7.TEHTAVAD TÖÖD, OLUKORD OBJEKTIL Tutvumine objektiga, instruktaaz. Ehitustelgede mahamärkimine, märktara ehitamine. Vundamendi taldmiku saalungite ehitamine telgedel Y/1-Y/2 ja Y/A-Y/H. Armatuuri painutamine ja lõikamine. ALLTÖÖVÕTJAD 8. TELLIITUD MATERJALID, SEADMED, JOONISED Puitmaterjal 25*100mm;25*150mm; 25*50mm Armatuurteras Ø12mm A500HW, Ø16mm A500HW 9. VASTU VÕETUD MATERJALID 10. MUUD MÄRKUSED JA ASJAOLUD. (Saadud ja antud juhised, ilmastikutingimuste ja segavate asjaolude mõju, load, side ametiasutustega jm.) Pinnasevesi on vundamendi kraavis,takistab tööde tegemist.Kaevatakse kuivenduskraavi 11. KONTROLL AMETIISIKUD,
Keramsiitbetoonist sillust ei soovitata kasutada veetihedate konstruktsioonide rajamisel ja väga kõrge kloriidisisaldusega keskkonnas. 47 Kergbetoon talasillused Sillustena võib kasutada ka tsementkivi või kergebetoonist sillusplokke, mis armeeritakse ja betoneeritakse kohapeal. Silluseplokkide kasutamine võimaldab vä vältida saalungite tegemist ja jätab müü müüritisele ritisele ühtse ilme. Selliste silluste armeerimisel tuleb arvestada üldisi raudbetoontarindide projekteerimis- projekteerimis-eeskirju ning juhinduda betoonile esitatavatest nõudmistest töö tööde de teostamisel ja silluste koormamisel. 48