Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium.
2- Deformeeritud- moonutatud, ümber kujutatud. 3- Irratsionaalne- mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mittepiiritletav. 4- Emotsionaalsus- emotsioonide poolt esilekutsutud, tundeelamuslik. 5- Dekoratiivne- kaunistatav, kaunistamiseks tarvitatav. 6- Dünaamiline-liikumisest tingitud, tulvil sisemist jõudu. 7- Sümmeetria- võrdmõõduline. 8- Voluut- rullis, spiraalikujuline, 9- Fassaad- väline esinduslik külg. 10- Basiilika- piklik, täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone. 11- Perspektiiv- ruumi kujutamine tasapinnal, sellisena nagu ta paistab silmale. 12- Draperii- kunstipärane voldistik. 13- Zest- tahtlikult rõhutatud, märguanne, käeliigutus. 14- Afekt- tugev erutus, tundepuhang. 15- Stseen- lavateose osa, etteaste. 16- Pateetika- kirglik tundeküllasus, pidulikkus, ülevus. 17- Metafoorsus-kõnekujund, ülekanne kahe asja või nähtuste tähenduse sarnasuse alusel.
otsekui väikest linna. Põhiskeemilt olid need kõik sarnased – keskse kiviplaatidega sillutatud suure siseõue ümber oli koondunud arvukas ruumidekobar. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuste keskseks hooneks kujunes megaron – suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees oli kaks sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi.
tol ajal jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Suurgildihoone. Nii üldilme kui detailide poolest esindab Tallinn Euroopa hilisgootikat kõige paremini. Mõisted · Akantus taim, mille lehtedega kaunistati Korintose sambaid · Akt toiming, tegu · Altar ohvrilaud, tänapäeval kiriku osa · Amfora savinõu, mahumõõt · Antiik kultuuri kogunimetus, vanaaegne ese · Arhailine muistne · Arhidektuur ehituskunst · Basiilika saalhoone · Dekoratiivne kaunistav · Detail üksikasi · Dolmen esiajakalme · Dooria stiil vanim klassikaline arhidektuuristiil · Ehisviil terav viil uste ja akende kohal, Gooti stiilis · Fantaasia mõttelend · Fassaad väline, esinduslik külg · Fiaal ehistornike, Gooti stiilis · Fresko kuivamata krohvipinnale joonistatud pilt · Galerii millegi (tavaliselt kunsti) näitamiseks mõeldud ruum
trepid. Puust värviliste mustritega sambad allapoole ahenevad, laeraskus neil ei tugine. Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik. Mükeene linnustele on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja –müürid (kükloopilised müürid). Ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuse maa- ala oli üsna tihedalt hoonestatud, selle keskseks hooneks kujunes suur ristkülikukujuline saalhoone – megaron (hilisem kreeka templi prototüüp). Mükeene ehitistes ka allapoole ahenev sammas (kivist), tihti kaetud sik-sak ja spiraalornamendiga. Ajastu ehitusmälestisi: Knossose palee (2. at eKr) Mükeene ja Tirynsi linnused (2. at eKr) Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Atreuse varakamber (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 4
Ruumide keeruline ja tihti kaootiline paigutus oli aluseks, et egeuse paleesid nimetati labürintideks. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud vimsad kaitserajatised -müürid. Need olid ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, suuruse tttu hakkasid kreeklased neid nimetama kükloobilisteks müürideks. Linnuses visid olla hajutatud hooned, aga ka üks linnusloss. Keskseks ruumiks vi ehitiseks linnuses oli megaron - suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees2-4 sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Megaronist sai kreeka templi prototüüp. Haudehitistest olid tuntud kamber- ja kuppelhauad ,mille phiruumi moodustas kas nelinurkse vi ümmarguse phiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik - dromos. Philiseks ehitusmaterjaliks oli kohalik kivi-kiltkivi, tuff palju kasutati puud. Siseruumid olid ehitistes kaetud värviliste seinamaalingutega.
annaabi.ee 
