Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Nugiahel-parasiittoiduahel Bilateraalne sümmeetria-kui keha pooleks lõigata, siis osad on üksteise peegelpildid. Heterotroof-saab energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Nematoodid ehk ümarussid. Hõõrel- see osa, millega teod toitu lahti kraabivad.
Fifth level näide Pyramus ja Thisbe noored armstajad, kes ei saa koos olla, sest nende vanemad vaenutsevad. Nad on naabrid, kodusid ühendab üks müür. Kus on sees pisike pilu selle kaudu saavad nad omavahel suhelda. Nad otsustavad kohtuda ühe mooruspuu all, öö katte all, kodust eemal. Thisbe jõuab enne kohale, ent varjab end ühes koopas luurava kiskjalise eest, kes oli just saakloomast kõhu täis saanud. Pyramus tuleb juba siis, kui neid on looma eest põgenenud ta ei tea sellest ja arvab, et kallim on tapetud. Meeleheites tapab ta enda. Thisbe tuleb peidukohast välja ja näinud surevat armsamat palub, et mooruspuu muudaks oma lumivalged marjad mustadeks, et nende lugu igavesti mäletataks. Nende vanemad lepivad ära ja tuhk maetakse ühe urniga. lõpp
Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist. Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust. Kiskahel-on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel-mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Nugiahel-Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil
Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole, püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli. Saaklooma jaoks saabub surm vaikuses. Saagi surmamiseks hammustavad tiigrid tal kaela läbi või lämmatavad oma ohvri. Söömist alustavad nad saagi tagaosast. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate
suuremat keha, peavad põhjas elutsevad tiigrid olema suuremad, et püüda saakloomi. Jahipidamine Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole, püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid
entomoloogia (kr. entomon -- putukas + logos -- mõiste, käsitlus) -- putukateadus. Zooloogia osa, mis uurib putukate (Insecta ehk Hexapoda) klassi lülijalgseid. Vt. ka veterinaarentomoloogia. entomoos (kr. entomon -- putukas + "-osis" -- haigust tähistav järelliide) -- putuktõbi. Putukate (Insecta) klassi kuuluvate nugiputukate põhjustatud parasitoos. episiit (kr. epi -- peal + sitos -- toit) -- röövloom. Röövloom on saakloomast harilikult suurem ja füüsiliselt tugevam. Ta tabab saaklooma, surmab selle ja kasutab toiduks kas ühe või mõne korraga. Vrdl. parasiit (kasutab oma peremeest pikemat aega elusa toiduallikana, on peremehest alati palju väiksem ja nõrgem). episitism (kr. epi -- peal + sitos -- toit) -- röövlus. Antagonistlik interaktsioon, kus ühe partneri, saaklooma populatsioon kannab kahju teise liigi röövlooma populatsiooni kasuks. Vrd. parasitism. epizootoloogia (kr
tal jõud üle käib. Taimetoidulisus Näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk)
Kaitsemehhanismid võivad olla mehhaanilised (okkad, kõrvekarvad) või keemilised (mürk). Kõrrelised näiteks on peitnud oma juurdekasvu võimaldavad koed maapinna lähedusse, seega nedne lehed kasvavad juurde altpoolt ja pealtpoolt neid ärasöömine ei häirigi. 61. Kisklus- liikidevaheline suhtevorm, kus üks loom sööb teist looma. Kisklus lõppeb ühe poole surmaga, ehk siis üks pool saab kasu, teine kahju. Kiskja on enamasti saakloomast suurem ja tapab oma saagi. Kiskja ja saaklooma vahel toimub sarnane koevolutsiooniline voidurelvastumine kui peremehe ja parasiidi vahel. Saakloom kohastub kiskjaid valtima (varjatud eluviis), nendele vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema (pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad
Puu latv raiuti harilikult maha. Meevõtuks roniti vastava köie abil, mille aasad köideti jalgade külge, üles. Tarupuudele ehitati kaitsed karude vastu. Viimased tarupedajad olid kasutuses veel 19. sajandi lõpus Küttimine Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Ka Eesti ala esimesed asukad saabusid siia suurte ulukloomade kannul pärast mandrijää taandumist ja kliima soojenemist. Tol ajal oskas inimene ära kasutada peaaegu kõik, mis ühest saakloomast saada võis: liha tarvitati toiduks, nahkadest sai kehakatet, luudest tööriistu, sooled täitsid nööri aset jne. Küti vanemat relvastust võime arheoloogiliste leidude põhjal üksnes ette kujutada. Tõenäoliselt kuulusid sinna oda, kirves ja vibu nooltega. Ulukite tabamist hõlbustasid kahtlemata ka mitmed püünised, nagu need suures osas rahva mälus ka tänaseni on säilinud. Peamisteks jahiloomadeks olid põder, kobras ja karu, hiljem lisandus neile ka metssiga.
annaabi.ee 
