Valitsuse moodustamine Peaministrikandidaadi nimetab riigipea- peab arvestama mitmete teguritega, nt põhiseadus · kaheparteilise riigi puhul valib erakond oma peaministrikandidaadi · mitmeparteilise riigi puhul peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ja võib arvestada avalikku arvamust · parlamentaarses riigis ei otsusta riigipea üldiselt ise, parteid otsustavad Ministrite nimetamine: · poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister · saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda · parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus · paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust · tuleb moodustada koalitsioonivalitsus · läbirääkimised kinniste uste taga Enamusvalitsus- kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis Vähemusvalitsus- pole parlamendi enamuse toetust Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia ehk ametnikkond
ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumisel 7. Nii on esindatud täidesaatvas võimus erakonnahuvid kui ka ametnikkonna huvid Valitsuse moodustamine sõltub 1. Kas parlament on kaheparteiline või mitmeparteiline 2. Riigipea peab arvestama peaministrikandidaadi nimetamisel ka riigi põhiseadusega, poliitiliste jõudude vahekordadega ja traditsioonidega 3. Ministrite nimetamine kujutab poliitilisi läbirääkimisi (saadikumandaadist loobuda) VALITSUSE MOODUSTAMINE 1. Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 2. Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 3. Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 4. Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 5. Riigipea nimetab valitsuse ametisse 6. Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 7. Valitsus annab parlamendi ees ametivande
seisukohaga. Üldiselt on riigipea roll peaministrite ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus on erinevad ka selles osas. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, kehtib nõue, et ministriks oleku ajaks tuleb saadikumandaadist loobuda. 8 Valitsuste elueast See, kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhted määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Siiski võib ka
arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi- kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus)
erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus)
sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus erinevad ka selles osas. USA-s, Prantsusmaal ja Venemaal tulevad vaid vähesed ministrid (kui üldse) parlamendist, parlamentaarses süsteemis on aga olukord vastupidine. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, kehtib nõue, et ministriks oleku ajaks tuleb saadikumandaadist loobuda. Millistest põhimõtetest siis lähtub peaminister, koostades endale meeskonda? Peamine taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Tõenäoselt on parim võimalus selleks üheparteiline enamusvalitsus. Paraku pole selle moodustamine sageli võimalik, kuna ükski partei ei oma parlamendienamust. Niisiis tuleb moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajad.
annaabi.ee 
