Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saadetel" - 9 õppematerjali

Kes iganes kontrollib meediat-kontrollib ka mõistust
4
docx

Kes iganes kontrollib meediat-kontrollib ka mõistust

Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal. Oli aeg, mil neil üksikutel saadetel, mida näidati, oli väga suur tähtsus. Kõik vaatasid ja teadsid. Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks. Selle pidev jälgimine oli iseenesest mõistetav ja väga populaarne. Saadete hulk kasvas, millest suure osa võtsid enda alla meelelahutuslikud saated. Samuti olid järsku kättesaadavad välismaised filmid, seriaalid ja uudised. See kõik aitas televisiooni populaarsuse kasvule kõvasti kaasa.

Meedia → Ajakirjandusajalugu
3 allalaadimist
Suur ja väike algustäht
7
pptx

Suur ja väike algustäht

(öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada. Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene sõna ja nimed: ,,Kuidas elad, Ann?", ,,Õhtusöök viiele", ,,Toomas Nipernaadi". Pealkirjad on raamatutel, artiklitel, filmidel, mängudel, saadetel, sarjadel, muusikateostel, kunstiteostel, fotodel jne. Pealkirja käänamine Soovitav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Toomas Nipernaadi" filmis ,,Kurjad hinged"

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
Kirjand - Televisioon on näts silmadele
2
odt

Kirjand - Televisioon on näts silmadele

Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis ­ komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Eesti keele reeglid
2
doc

Eesti keele reeglid

9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10. Nimed kirjutatakse suure thega. Nimed on taevakehadel, isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, ajalehtedel, ajakirjadel, ajaloosndmustel, 11. Nimetused kirjutatakse vikese thega. Nimetused on kuudel, keeltel, rahvustel, ndalapevadel, phadel ja thtpevadel. 12. Pealkirjad kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides. Pealkirjad on saadetel, sarjadel, filmidel, raamatutel ja teistel teostel (ballett, etendus, maal jne) 13. Snade muutmist nimetatakse knamiseks ja pramiseks. Snu, mida saab 14 kndes knata, nimetatakse kndsnadeks. Snu, mida saab ainsuse ja mitmuse kolmes prdes prata, nimetatakse prdsnadeks. 14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse

Eesti keel → Eesti keel
93 allalaadimist
EESTI-TELEJAAMADE-SAATEKAVADE-ANALÜÜS
6
docx

EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS

Sisseostetu saated on 67%, millest 30% on kordused. Lastesaated on ainult hommikuti ja kestavad 1,3 tundi. Suurim osa sisseostetud saateid on serjaalid. TV3 Oma saateid on umbes 36%, millest 42% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega 1 tund päevas. Ülejäänud saated suuremosalt meelelahutuslikud ja kestavad 5 tundi. Sisseostetud saated on 64%, millest 30% on kordused. Lastesaated on ainult kommikul ja kestavad natukene alla 2 tunni. Suurim osa on meelelahutuslikel saadetel. Üldiselt on mõlemad telekanalid suhteliselt sarnased. Mõningad kõikumised muidugi esinevad omasaadete protsendis, sisseostetud saadetes ja kordussaadetes, kui ülessehitus on neil kanalitel väga sarnane. Vaataja eelistus on aastatega Kanal2-e peale kogunenud, kuigi TV3-el on ka suur vaatajaskond kes igapäevaselt vaatavad antud kanalit. Kanal 2 logo: TV3 logo:

Meedia → Meedia
31 allalaadimist
Eesti keele eksami kordamine 9-klass
5
doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

-Ürituste nimed kirjutame suure tähega: Valge Daami päevad - Üritusel võib olla ka pealkiri, mille kirj. esisuurtähega ja jutumärkides: orienteerumisvõistus ´´Tunne oma kodulinna´´ -Pealkirjad kirjutame esisuurtähega ja jutumärkides. Pealkiri on: - kirjandus-, kunsti-, koreograafia-, muusikateostel, filmidel, fotodel: ´´Tõde ja õigus´´, etendus´´Tagasitulek isa juurde´´ - seriaalidel ja saadetel:´´Aktuaalne kaamera´´, ´´Kolmas kivi päikesest´´ - dokumentidel: ´´Autoriõiguse seadus´´, ´´Liikluseeskiri´´ -Liitsõna koosneb kahest või enamast sõnast, millest viimast nim. põhisõnaks ja esimest täiendsõnaks. Laua(täiendsõna) + lamp (põhisõna)=laualamp - Põhisõnaks on nimisõna: nimisõna+nimisõna - Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirj kokku.(raud+tee=raudtee)

Eesti keel → Eesti keel
943 allalaadimist
Fred Jüssi - Referaat
14
doc

Fred Jüssi - Referaat

ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf . Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis . Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948.aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Reklaami psühholoogia
62
doc

Reklaami psühholoogia

väiksem maksumus, geograafiline ja demograafiline selektiivsus. Interneti kaudu reklaamimine on uuem suundumus oma suurte eeliste ja küsitavusega. Interneti puhul on tegemist suure selektiivsusega ja paindlikkusega ning põhimõttelisele suure mahuga. Erinevatel reklaamiliikidel on välja kujunenud spetsioodiline auditoorium ning ka erinevad firmad kasutavad erinevaid liike erineva sagedusega. Paljudel teleprogrammidel ja saadetel on oma sponsorid, kes seeläbi omandavad tugeva reklaamipotentsiaali. Reklaami puhul on hea, kui vaatajatele jääb võimalu helistada või kirjutada ­ selleks tuleb jätta telefoninumber ja aadress. Tarbijapsühholoogia ja reklaam Turu segmenteerimine Turu segmenteerimine on strateegiline protsess, mida iseloomustavad tarbijate rühmade eraldamine mõtestatud osadeks, selgitamaks, millised nendest on tulusamad, toodete spetsiaalne väljatöötamine nende

Meedia → Meedia
180 allalaadimist
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

„Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu, mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära. Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika. Analüüsin saateid nr 16 ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe

Filoloogia → Filoloogia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun