sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) · käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut · seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid · loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga · võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (nö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism:
olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riik ja avalik võim. Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. (http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html) 12. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksiooneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. Ühiskonna vajadused on kollektiivsed vajadused ehk inimeste ühiselu vajadused. Sotsiaalne institutsioon vajadus millegi ühise järele ühiselus realiseerumine 75 mõõdetakse rollide ja funktsioonidega. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon ja haridus. Igal institutsioonil on omad tunnused: käitumishoiakud ja näidised, sümbolid, pragmaatilised alused, käitumise suulised ja kirjalikud koodeksid, ideoloogia ja ideestik. 10. SUGU JA SEKSUAALSUS 10.1
Paljusid asju võib pikka aega eduga teeselda, ainult mitte armastust ja vaimustust. Teise inimese vihkamine ei jää iialgi tähele panemata ja vastamata, armastus aga väga sageli! Inimest armastada tähendab temas oma ideaalide kehastust näha. Armastusele ei saa alati armastusega vastata, küll aga sügava tänutundega. Ka loom vajab meie armastust ja on selle eest tihti palju tänulikum kui inimene. Väga paljude inimestega võib hästi aega veeta, kuid väga vähestega võib elada tõsist ühiselu. Abielu võib võrrelda piimaga - mõlemad lähevad hapuks! Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust - mõlemad pettuvad! Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad! Abielu on sadam tormis;sagedamini torm sadamas. Abielu on vangla südamevarastele. Ainult armastus annab omaduse kellelegi kuuluda, kedagi omada Ainult naine teab, mis on armastus selle rõõmude ja ahastustega. Mehele jääb armastus ainult fantaasia, uhkuse ja ahnuse avalduseks.
Põhilised majanduselu moodustavad suhted on reguleeritud õigusega. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
Näiteks NSVL KTK ja RKN 07.08.1932.a. määruse alusel võidi riikliku või kolhoosi vara riisumise eest mõista põhikaristusena mahalaskmine ning sama teo eest kergendavatel asjaoludel oli ette nähtud vabadusekaotus mitte alla 10 aasta (30:123-124). Koodeks ei tundnud üldse kriminaalkaristuse mõistet ning rääkis ainult sotsiaalse kaitse vahendist, mida kohaldatakse eri- ja üldpreventiivsel eesmärgil ning selleks, et "kohandada kuritegusid toime pannud isikuid töötava rahva riigi ühiselu tingimustega" (§ 9) (30:123). I. T. Goljakov, seletades karistuse ja sotsiaalse kaitse vahendi erinevusi kapitalistlikus maailmas ja Nõukogude Liidus väitis, et kapitalistlikus maailmas on karistus tagajärg teole ja peale karistuse ärakandmist võib kohus määrata veel sotsiaalse kaitse vahendi. Ometi ei pidanud selline tõlgendus kehtima Nõukogude Liidu "sotsiaase kaitse vahendi" kohta (10:126-127). 1924. aasta "Põhialused" kehtestasid sotsiaalse kaitse vahenditena: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
