Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kun...
kodanikke. Samas on meil hasti palju kodanikkest noormehi kes, kas lihtsalt viilivad sellest voi hoopis leiavad aega tegeleda alkoholiga, narkootikumidega ja muuga. Aga kas see tagab meile kindlat ja tugevat riigikaitset, vahe usutav. Selleparast oeldakse et rahvas on korgeim voimukandja, kuna valida saavad ainult kodanikud. Kas oskame naha end kodanikuna moistes riik? Tundub kuidagi kauge ja korge, meist valjaspool asuv.Kodanik tahab oigustatult teada, miks sunnivad uhed voi teised poliitilised otsused, et neid siis hinnata. Hindamiskriteeriumiks votame kas positsiooni, heaolu tousu voi languse lahtuvalt iseendast. Kaugeleulatuvamaid hinnanguid on raskem teha, sest need pole veel kaega katsutavad. Kodanikuna oleme valinud oma esindaja nii kohalikule kui ka riigi tasandile, kus tehakse meile lahemaid voi kaugemaid otsuseid.Kuid kas oleme moelnud, et koos oma haalega ei saa me ara anda vastutust? Kaudselt vastutame kogu valitsemisaja koos oma saadikuga
Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Aatomi tuum Kerataoline keha aatomi keskmes, mille umber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse tahega N. Suure labitungimisvoimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 m...
monolooge lauldes. · Muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr)
Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste
Saksamaal kasutas ta ära keisrivõimu nõrgestamiseks osavalt suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talleohtlik ja ta võis pühenduda paavstivõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Ta oli ka üks neist kes algatas ristisõja Baltimaadesse. Püha Franciscus TA rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Ta oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas ta muretut ja pillavat elu, kuni jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Ta vahetas oma uhed riided kerjuserüü vastu ja kulutas kogu raha edaspidi kiriku heaks. Jan Hus Ta oli Praha ülikooli usuteadus profesor. Tema meelest oli kirik liiga rikas, kirikumad ülemäära suured ja vaimlikud elasid lubamatult luksulikult. Ta põletati tuleriidal, sest jõtu järeldusele et ta on ketser, aasta oli siis 1415. Ta ei pidanud ka seda õigeks et tema kodumaal Tsehhis valitsesid saklased. Aquino Thomas Oli kuulsaim skolastik, oli Pariisi ülikooli professor, lisaks sellele ka dominiiklane
Inimesed , nende teadmised, oskused, voimed, haridustase Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused ja uldtunnustatud toekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, tookorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, tootajate varbamine, motiveerimine jms. 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse maar? 1. Keskkonna muutlikkuse maar naitab, kui kaua uhed keskkonnamojud pusivad. Moni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi markimisvaarset ei juhtu, moni muutub vaga sagedasti. 16. Selgitage PEST analuusi olemust ja eesmarki. PEST-analuus on kasulik vahend uurimaks analuusitava organisatsiooni valiskeskkonda ning on uheks strateegilise planeerimise abivahendiks. Spetsiifilisemalt on tuupilisemateks kasutusaladeks aritegevuse voi turunduse planeerimine, tootearendus ning muudatuste labiviimine organisatsioonistruktuuris
elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud, koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse.Inimesed tulid parast paevaseid talitusi tubadesse videvikku pidama, raakima muinasjutte ja moistatama moistatusi. Ja sedagi ei teinud nad mitte ainult meelelahutuseks, vaid t66de paremaks sujumiseks. "Pidage pimedat, hoidke hamarat, siis kasvavad pikad piimalehmad, head harjavasikad," utlesid uhed ning uskusid sellesse."Moistatage ja ajagevanaaegseidjutte, siis ei kao lusikad ara," kinnitasid teised ja pidasid esivanemate tarkusest kinni. Juttude raakimise ja moistatuste moistatamisega p66rasid inimesed hamara- maailma kaalukeele enda kasuks ning kahandasid hirmude koormat. Ikka Dli koigel mate ja eesmark, et homne oleks Farem tanasest. Kularahvaskuulas meeleldi lambakarjusejutte kaugetestmaadestja AIVARJURGENSON
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemili...
ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust (tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist (norgem loodusliku valiku surve). Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad, vaatamata asjaolule, et nende toiduobjektid on uhed aeglasemad organismid maailmas, on sageli vaga valedate jalgadega. Saaklooma pikad jalad aga nouavad ka kiskjalt pikemaid jalgu. Kiskjate ja saakloomade populatsioonid pusivad tasakaalus vaid tanu evolutsioonilisele voidujooksule. Kui molema liigi jalad oleks poole luhemad, pusiks tasakaal endiselt. Ehk, selleks, et paigal seista, tuleb edasi liikuda. 62. Allelopaatia- on liikidevaheline vastasmõju, mis esineb peamiselt seentel, bakteritel ja mõningatel taimedel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
