Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda. Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed
Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Alles 1938 eraldati ülikoolist ja moodustati Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus: Kirjandus: Oli loodud 1917. aastal Eesti kirjandusrühmitus Siuru, mille asutaja on Marie Under, F. Tuglas, H. Visnapuu. "Loomise rõõm - see olgu meie ainus tõukejõud". 1917-1919 ilmus kolm albumit. Hiljem loodi Tarapita - Kirjanduslik rühmitus, mis tegutses 1921-1922 aastatel, anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema kohta eest uues ühiskonnas. Korduvalt kõneldi noorte olukorrast, haridusest ja tulevikuperspektiividest. 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Valmis Tammsaare "Tõde ja õigus." August Gailiti romantiline
1930 aastatel vähendati sihtkapitalide iseseisvust ja suunati pool laekuvaist summadest Vabariigi Valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Seega sai toetada ettevõtmisi, mis otseselt ühegi sihtkapitali valdkonda ei kuulnud. Kultuurikapital üleüldiselt oli väga positiivne ja toetav nähtus, toetades aktiivselt eestis arenevat kultuurikihti. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kõik loomerühmad ja inimesed sõid seltse ja gruppe. 1917 Siuru ja 1921 Tarapita. 1922 Eesti kirjanike Liit. 1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama Eesti Mänge. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930. aastatel. 1935. aastat tähistati Raamatuaastana, seejärel anti välja riiklikke Riigivanema ja Vabariigi Presidendi kirjandusauhindu (esimene Tammsaarele) 1930 olid paljud kirjanikud avalikul seisukohal, et demokraatiat tuleb kaitsta, paljud neist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
