Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
Näiteks et iga-aastast Siriuse ilmumist lahutab eelmisest 365päeva. Geomeetria: tähendas peamiselt ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala tundes arvu " pii " ja silindri ning püramiidi ruumala. Kirjandus- neil ei olnud mahukaid suurteoseid, vaid just lühivormid. Egiptlasi peetaks novellizanri loojaiks. Kirjandus ja usk olid tihedad põimunud: hümnid jumalatale, püramiiditekstid jt. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on " Sinuhe jutustus ". Ehnationi usureform: uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse ellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton (1364-1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketta Atoni. Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Ehnatoni sammud tõid kaasa vanade jumalate uskujate vastuseisu. Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2
Ipuveri, varaka ja suursuguse mehe suhu, kes sai ülestõusu all kannatada. Seepärast hoovab neist viha masside vastu. Mõned uurijad arvavad, et see on Esimese vaheperioodi tekst, näiteks, Stadnikovi skeemi järgi on niimoodi. Ipuver jutustab, mis toimus tema ajal Egiptuses: kuningavõimu hävitamine, administratiivvõimu haaramine, välis- ja sisekau- banduse lõpp, ülikkonna ja tugevate nedzeste varanduse ülevõtmine jne. Ja uus häda... Hüksoslaste sissetung. Juba Sinuhe jutustuses mainitakse, et ida pool Büblost asetseva piirkonna semiidi suguharude hulgas tuntakse egiptlasi ja egiptuse keelt. Nende semiidi suguharude juhte nimetati "heka hasut" (kõrbemaade või võõraste maade valitsejad), küksosteks. Need sõjakad suguharud olid alati teadlikud sellest, mis toimus Egiptuses. Maa rikkusest võis neil samuti olla õige konkreetne kujutlus ja seepärast võis Niiluse org muutuda neile väga ihaldatavaks saagiks. Kui XVIII sajandi keskpaiku hakkasid
papüürus) koos. Jumalannade lemmik: Alam-E kobrakujuline ja Ülem-E raisakullikuju. Kaks krooni: Alam- E valge kroon ja Ülem-E punane kroon. Neid ei ole arheoloogiliselt leitud. Kuninga nimi kirjutati kartussi. Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda egipt k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta enamik aega kuninga tiitel. Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides kajastati kuningat kui kaose võitjat. Sõjaretkedel ja jahiretkedel võis ka olla selline rituaalne seos. Kuningas oli alati võidukas. Määras ka kõrgemad riigiametnikud- vesiir (nö peaminister) ja noomide asevalitsejad. Need mehed olid ülikusuguvõsadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
