eemalhoidmise jaoks tuleb laagrisõlmed tihendada. Selleks kasutatakse kontakt- ja Sele 15.7. Õlitoosiga kontaktivabu tihendeid, aga ka nende kombinatsioone. laagerdus a) b) c) Sele 15.8. Kontakttihendid. a) mansett-tihend; b) aksiaaltihend; c) viltrõngas. Kontakttihendid valmistatakse enamasti vildist või õlikindlast kummist. Laagrite määrimisel plastse määrde või viskoosse õliga kasutatakse lihtsatel juhtudel viltrõngaid. Raskematel töötingimustel on peamiselt kasutusel mansett-tihendid, mis on ette nähtud plastse määrde või mineraalõliga määritavate sõlmede tihendamiseks. a) b) c) Sele 15.9. Kontaktivabad tihendid. a) piilutihend; b) aksiaalne labürinttihend; c) radiaalne labürinttihend.
avamoment M'1< fydAs,1z; b) toel tekib plastne liigend, toemoment MB = M'B enam suureneda ei saa, koormuse juurdekasv p'' võetakse vastu avamomendi suurenemise arvel. Plaadi kandevõime ammendub, kui koormusel p = p' + p'' tekib ka avas plastne liigend ja M1 = M'1+ M''1 = fydAs,1z. Kandepiirseisundis M0 = M1 + MB / 2 ehk MRd,1 + MRd,B / 2 = pl² /8. (9.2) MRd,1 = fydAs,1z. ja MRd,B = fydAs,Bz. Joonis 9.6 Plastse liigendi tekkimine Avaldis (9.2) on kaheavalise plaadi piirtasakaalu võrrand. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 125 Jätkuvplaadi mistahes ava piirtasakaalu võrrandiks on: pl 2 M Rd ,K M Rd,L M Rd ,ava . (9.3) 8 2 Teadaoleva armatuuri korral võimaldab (9.3) määrata plaadi (või plaadi vaadeldava ava) piirkoormust p.
libisemine üksteise suhtes. Dislokatsioon ei või katkeda kristalli sees, vaid see läheb pinnale või sulgub silmuseks. Dislokatsioonid tekivad kristallide moodustumisel sulamist või gaasitaolisest olekust väikeste desorientatsiooninurkadega kristalliblokkide kokkukasvamisel ning need mõjutavad materjali mitmeid omadusi. Dislokatsioonid võivad välise pinge toimel liikuda, mille tagajärjel toimub nihe. Plastse deformatsiooni protsessi, mis toimub dislokatsiooni liikumisel nimetatakse libistuseks, ning mööda dislokatsioon liigub libisemistasand. Libisemissüsteem sõltub metalli kristallistruktuurist ja on niisugune, mille puhul aatomite väändedeformatsioon oleks dislokatsioonide liikumisel minimaalne. Tavaliselt on libisemistasandil aatomite paigutus tihedaim (suurim planaarne tihedus), libisemissuund on aga selle tasandil niisugune, kus aatomite tihedus on suurim (suurim lineaarne tihedus). fcc-
temperatuurini 200 kraadi. Termopinged tekivad ka suurte ja paksuseinaliste detailide kiire ja ebaühtlase kuumutamise korral, see oht on suur eriteraste ja sulamite korral, mille soojusjuhtivus on väike(suur temp. vahe detaili eriosade vahel). Pingete vältimiseks kuumutatakse detail aeglaselt temperatuurini 600 kraadi. Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutamine ehk rekristallisatsiooni lõõmutus. Mida kasutatakse plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestuse kõrvaldamiseks. Terast kuumutatakse faasipiirist AC1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 kraadi) seisutatakse sellel tempil ja jahutatakse aeglaselt. Metallis toimub sekundaarne kristalliseerumine. Deformeeritud terade piiridel tekivad uued kristallisatsiooni keskmed millest moodustuvad uued terad. Vanade terade asemele tekivad uued võrdkülgsed terad ning deformeerunud struktuur kaob. Taastub metalli esialgne struktuur. Feriidi
Nende jõudude suurus sõltub peamiselt teradevahelisest kaugusest, suurenedes selle kahanemisega. Suure survega tihendatud savipinnastes võivad nad anda pinnasele kaljupinnase tugevuse. Neid sidemeid ei teki puhastes liivades. Juhul kui aga liiv sisaldab väheselgi hulgal saueosakesi, võivad viimased kleepudes liivaterade pinnale põhjustada omakorda liivaterade kleepumise. Vesi- molekulaarsidemed on plastse iseloomuga. Pärast sidemete purustamist osakeste ümberpaigutuse tõttu taastub nende tugevus suhteliselt kiiresti. Pinnase tugevus tervikuna taastub muidugi juhul kui tema tihedus jääb pärast segamist endiseks või suureneb. Kui mingil looduslikul pinnasel määrata tugevus, seejärel tema struktuur lõhkuda segamise teel nii, et tihedus ning niiskus ei muutu ja uuesti määrata tugevus, siis saab täheldada suuremat või väiksemat tugevuse vähenemist (joonis 2.11).
tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite
lõikekandevõime. ( V Ed Vc , Rd ). Arvutusliku põikjõukandevõime arvutamisel tuleb arvestada kas arvutusmudel on plastne või elastne. I-profiili korral leitakse V Ed Af seina nihkepinge valemiga Ed = , kui 0,6 , kus Af on ühe vöö pindala Aw Aw ja Aw on seina pindala. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada kandevõimet. 4. Kiivele külgsuunas toetamata tala, mis on tugevama peatelje suhtes painutatud tuleks dimensioneerida nii, et arvutuslik paindemoment oleks väiksem kui arvutuslik kiivekandevõime. Talal, mille surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. (ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
