3) Determinant ei muutu, kui tema read kirjutada u ¨mber veer- gudena (loomulikus j¨ arjestuses). 4) Vahetame determinandis kaks rida (veergu). Tulemus v~ ordub esialgse determinandi vastandarvuga. 6 I. Determinandid 5) Korrutame determinandi mingit rida (veergu) arvuga. Tule- mus v~ ordub esialgse determinandi ja arvu korrutisega. Tei- siti ¨ oeldes v~ oib determinandi rea v~oi veeru u ¨hise teguri tuua determinandi m¨ arkide ette. 6) Determinant ei muutu, kui reale (veerule) liita arvkordne tei- ne rida (veerg). 7) Olgu determinandi mingi rea (veeru) iga element kahe lii- detava summa. Siis avaldub determinant kahe determinan- di summana. Esimeses determinandis on vaadeldavas reas
oleks suurendatakse suhtarvu 1000 korda ja eriniiskus defineeritakse kui veeauru mass grammides ühe kg niiske õhu kohta. Eriniiskus värkide tiheduste kaudu s=veeaur/ veeaur + kuiv Kuiva õhu rõhk avaldub pkuiv= kuivRkuivT = p-e Seega olekuvõrrand kuivaõhule ja niiske õhu koostisgaasile p-e = kuivRkuivT Õpikutes esitatav Eriniiskuse valem ümardatult ja lihtsustatult s=0.622e/p Kastepunkt -. Temperatuur, mille juures õhus olemasolev niiskus muutub küllastavaks. Teisiti oeldes, kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma. Vastav temperatuur ongi kastepunkt ehk kastepunkti temperatuur. Tegijapoiss 2010 Ohuniiskuse kondenseerumine on sagedane nahtus suveohtutel paikese loojumisel, mil rohi muutub niiskeks. Kui kastepunkti arvutuslikult leida tahetakse siis antud temperatuuril teadaolev osarõhk paigutatakse Magnuse valemisse e. olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks.
kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga jargmise taseme ionisatsioonienergia eelmisest suurem, kuna elektron on aatomituumale lahemal. Elektronkonfiguratsioon
Seda oma lihtsa ehituse, kerge hooldamise ja suheteliselt madala hinna tõttu. See masin võib töötada nii mootori kui generaatorina, mootori puhul on staatormähise ülesandeks pöörleva magnetvälja tekitamine. Asünkroonmootor on oma nime saanud selle järgi, et rootori pöörlemiskiirus erineb magnetvälja pöörlemiskiirusest ehk sünkroonkiirusest. Staatorimahisest, tapsemini oeldes, tema poolusepaaride arvust, soltub mootori poorlemis kiirus. Magnetvalja poorlemiskiirus (seda nimetatakse ka sunkroonkiiruseks) 0 soltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 45. Alalisvoolumootorid. Alalisvoolumasin võib töötada nii mootorina kui ka generaatorina. Seega on alalisvoolumasinale iseloomulik pööratavuse omadus. Kui viimane lülitada alalisvooluvõrku, siis ergutus ja ankrumähist läbib vool ning ankur hakkab pöörlema
autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Rakkude sees
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
ma silmas tema morfoloogilist e. vormilist olekut. Olles oma kujult k¨ ull piltm¨ark, toimib kanji m¨ark ikkagi keeleliselt mitmevalentse s¨ umbolina. 101 N¨aiteks on k¨ ull last kujutav piltm¨ark, t¨ahendused aga varieeruvad millestki v¨aiksest (muna, kalamari) kuni kuningapoja v~oi k~orgseisuseni ning on u ¨pris m~ottetu v¨aita nagu m¨ark tegelikult kujutaks u ¨ldse midagi ¨ konkreetset s.t. toimiks piltm¨argina. Oeldes, et on piltm¨ark, me tegelikult m~otlemegi siin u ¨ksnes selle m¨argi kujut¨uu ¨pi. 34 2.2.1 Kuue klassi ja kolme oleku vastavusest J¨argnevalt p¨uu¨aksin leida kolme kanji vormoleku ja `kuue klassi' omavahelisi vastavusi. Esmalt p¨ uu¨an veidi `korrastada' lk. 26 toodud liigitust. Olgu meil valimik m¨arke K1 · · · Kk 33 .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
