muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistetakse närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid. Kui närviimpulss suubub neuronisse, siis see ka neuronist väljub. Impulsid on ajus pidevas liikumises. Impulss, mis väljub neuronist, on teistsugune ( oma informatsiooni poolest ) impulsist, mis suubus neuronisse. Impulss kannab endas informatsiooni. Järelikult neuronid ( neuronipopulatsioonid ) muudavad infot, mis levivad ajus impulssidena. Kuid neuronid ka talletavad informatsiooni. Inimese ajus liiguvad ringi miljardid närviimpulsid. Need impulsid ei liigu ajus ringi suvaliselt,
muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistame närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid. Kui närviimpulss suubub neuronisse, siis see ka neuronist väljub. Impulsid on ajus pidevas liikumises. Impulss, mis väljub neuronist, on teistsugune ( oma informatsiooni poolest ) impulsist, mis suubus neuronisse. Impulss kannab endas informatsiooni. Järelikult neuronid ( neuronipopulatsioonid ) muudavad infot, mis levivad ajus impulssidena. Kuid neuronid ka talletavad informatsiooni. Inimese ajus liiguvad ringi miljardid närviimpulsid. Need impulsid ei liigu ajus ringi suvaliselt,
Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele
või lakkamise. Samuti on erutuslaine leviku tagamiseks vajalik rakumembraani normaalne funktsionaalne seisund. N: mürkide või anesteetilise toimega ainete kasutamine, samuti janutamisel erutuse levik rakumembraanil häirub. *ISOLEERITUD JUHTIVUSE SEADUS Närvi- ja lihaskiudu mööda erutusprotsess eikandu naaberkiududele. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult ning iga närviimpulss jõuab ettenähtud adressaadini. Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU SEADUS Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutuslaine levib edasi mõlemas suunas. Alustanud liikumist ühes või teises suunas ei pöördu erutus tagasi. See on sel setatav sellega, et erutuslaine eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse (refraktaarsuse) seisundis. Organismis
kaks kolmemeetrist pikendusjuhet ning seejärel need teleriga ühendama. Tundeaju eri osad saavad energiat samamoodi. Sellega tegelevad närvirakkude read, mis on otsapidi ühendatud - üsnagi pikendusjuhtmete moodi.Elektriimpulsid kulgevad mööda iga närvirakku, kuni jõuavad närvi lõppu. Kaks närvirakku pole siiski ühendatud pikendusjuhtmete kombel. Nende vahele jääb tilluke ruum, mida nimetatakse sünapsiks. Et närviimpulss saaks ühest rakust teise kulgeda, peab sünapsit läbima stimulatsioon. See toimub keemiliselt. Rakust A tulev elektriimpulss aktiveerib tillukesed põiekesed e vesiikulid, mis liiguvad raku äärele, eritades sünapsisse spetsiaalset neurokemikaali (vt tabel 15a "Närviraku aktiveerimine"). See keemiline virgats läbib sünapsi ja kinnitub raku B pinnale. Kui raku B pinnale on kinnitunud piisavalt neurokemikaali, aktiveerib see närviraku ning algab järgmine elektriimpulss. Seejärel
muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistetakse närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid. Kui närviimpulss suubub neuronisse, siis see ka neuronist väljub. Impulsid on ajus pidevas liikumises. Impulss, mis väljub neuronist, on teistsugune ( oma informatsiooni poolest ) impulsist, mis suubus neuronisse. Impulss kannab endas informatsiooni. Järelikult neuronid ( neuronipopulatsioonid ) muudavad infot, mis levivad ajus impulssidena. Kuid neuronid ka talletavad informatsiooni. Inimese ajus liiguvad ringi miljardid närviimpulsid. Need impulsid ei liigu ajus ringi suvaliselt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
