Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg= Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid.
Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg = Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid.
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
Algselt marksist, leidista peale II Maailmasõda, et Marks oli eksinud tootmissuhete 74 väljakujunemine ei vabasta ühiskonda valitsemisest.Alustas ühiskonnakriitikaga, mis kasvas üle tsivilisatsiooni kriitikaks. Koos Adornoga kirjutasid valgustusajastu kriitika Valgustuse dialektika , kus kritiseerisid instrumentaalset mõistust. Pidasid oluliseks kriitikameelt: valgustuse negatiivsete momentide teadvustamisega, saab tema arvates säiltada kõike seda head, mis mõistus annab.Kriitiline teooria. Elulõpul ligines taas Schopenauerile. Kriitiline teooria käsitleb end praktiliselt jõuetu protestina võõrandumise ja asjastumise apokalüptiliselt isoleeruva süsteemi vastu, ja ühtlasi sädemena, mis ei lase maailmas kustuda meenutusel Teistsugusest. Frankfurdi koolkonna juht.Ta oli Sotsiaaluuringute Instituudi direktor, Hitleri pärast kolisid ameerikasse ja tulid
kvaliteetne realiseerimine sõltub suurel määral riigi majandusliku arengu tasemest. 3. Demokraatia printsiip Demokraatia printsiip on sätestatud ka põhiseaduse §s 1, mille kohaselt Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Seega on riigivõim ja riigifunktsioonide teostamine rahva käes. Demokraatiat kui printsiipi võib konkretiseerida teatud oluliste momentide kaudu: demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Riigikogu kui rahva esindus valib Vabariigi Presidendi ja annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65). Vabariigi President määrab
kvaliteetne realiseerimine sõltub suurel määral riigi majandusliku arengu tasemest. 3. Demokraatia printsiip Demokraatia printsiip on sätestatud ka põhiseaduse §s 1, mille kohaselt Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Seega on riigivõim ja riigifunktsioonide teostamine rahva käes. Demokraatiat kui printsiipi võib konkretiseerida teatud oluliste momentide kaudu: demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Riigikogu kui rahva esindus valib Vabariigi Presidendi ja annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65). Vabariigi President määrab
Sellest lähtuvalt saame määratleda , et lühiajalised muutuvkulud muutuvad proportsioonis tulemusega lühema erioodi lõikes ja vastavad kulud on kantavad toodetele mahupõhiste käiturite abil. Sellisteks võivad olla näiteks: otsene tööaeg, tooraine kulu, masintunnid jm. Pikaajaliste muutuvkulude jaotamisel toodetele mahupõhised käiturid jaotusbaasi kujundajatena ei sobi. Vajalik on tegevuspõhise kuluarvestuse rakendmine. Tegevuspõhine kuluarvestus eeldab järgmiste momentide määratlemist: 1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4. Käiturite ( jaotusbaaside) kasutamine kulude jaotamiseks toodetele lähtudes kulukogumist. 34. Toodangu omahind ja selle kalkuleerimise metoodikad. Eelnevalt vaatlesime, et tootmisomahind peaks sisaldama vaid tootmiseks tehtud otsekulusid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
