Lapinist liidu liige mitte graafikuna, ega maalijana vaid näituste korraldajana. Endiselt puudus moodsal kunstil dialoog ühiskonnaga laiemalt, üks esimesi näituse võimalusi selleks oli 1973 aasta Põllumajandus Instituudi ruumides toimunud Saku ´73. Üles astusid seal juba väljakujunenud kunstnikena ANK esindajad Jüri Arrak, Malle Leis, Marju Mutsu, Aili Vint, Tõnis Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud.
Huvitav on fakt, et neid sünteesitakse ribosoomidel, mitte multiensüümkompleksi abil, nagu mitmeid teisi peptiidseid AB. Katioonsed lantibiootikumid (epidermiin S. epidermisest ja nisiin Lactococcus lactisel) toimivad membraani permeabiliseerijatena. Urogenitaaltraktist eraldatud stafülokokid toodavad väikesi peptiide, millel on gonokokkide vastane aktiivsus. Kasutatud kirjandus 1. Lutsar, I., Mikelsaar, M., Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia. Bakterioloogia ja mükoloogia II osa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 21
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
ekspressiooni selliste rakkude pinnal, kus need tavaliselt puuduvad (nt endoteeli-, epiteeli- ja endokriinrakud). Vajadusel muutuvad need rakud Ag esitlevateks rakkudeks, olles normaalselt MHC II negatiivsed. B-lümfotsüütidel suureneb MHC II hulk IL-4 toimel. MHC I klassi molekulide ekspressiooni suurendavad INF-alfa, INF-beeta, INF-gamma ja TNF. Kontrollimatu MHC II ekspressioon rakkude pinnal võib põhjustada autoimmuunseid haigusi. (Meditsiiniline mikrobioloogia I osa, lk. 181). HLA geenid paiknevad 6. kromosoomis ja kodeerivad kolme klassi molekule (HLA I-III). HLA III geenid kodeerivad mõningaid komplemendi komponente, kuumašoki valke ja TNF. Erinevad HLA alleelid määravad indiviidi võime immuunvastuseks, vastuvõtu või resistentsuse nakkushaigustele, autoimmuunhaigustele ja allergiatele. Iga inimene saab kummaltki vanemalt ühe HLA geenikompleksi => genoomis on 2 HLA kompleksi, ning HLA geenid avalduvad kodominantselt
P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Endla Reintam, 2008/2009 11 Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
· Inimesi ei juhita. · Juhi ülesandeks on inimesi suunata. · Juhi eesmärgiks on muuta iga inimese tugevad küljed ja teadmised produktiivseks.329 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad Eeldused tehnoloogia ja lõppkasutajate kohta on suurel määral olnud kaasaegse ettevõtte ja kogu tänapäeva majanduse tõusu aluseks.330 Nüüdseks need eeldused enam ei kehti. Parim näide sellest on ravimitööstus, mis sõltub üha suuremal määral tehnoloogiatest nagu geneetika, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, meditsiiniline elektroonika, erinedes täielikult nendest tehnoloogiatest, millel põhineb farmaatsialabori tegevus. Järelikult peab juhtimine lähtuma eeldusest, et pole olemas sellist tehnoloogiat, mis kuuluks ühe kindla tööstusharu juurde, ning vastupidi, kõik tehnoloogiad on võimelised avaldama ja toe näoliselt ka avaldavad mõju igale tööstusharule, omades potentsiaalselt iga tööstusharu jaoks suurt tähtsust. Juhtimine peab samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
