tärkliseterad, mis sadenevad raskusjõu mõjul statotsüütides ja on veest suurema tihedusega partikilid. Juurtes on maa külgetõmmet tajuvaks piirkonnaks juurekübara tärklisterasid e amüloplaste sisaldavad rakud statotsüüdid. Raskusjõu mõjul statotsüütides sadenevad veest suurema tihedusega partiklid tärklisterad, mida nim statoliitideks. 56. Mis on apikaalne domineerimine Tipupunga inhibeeriv toime külgpungade arengule. Kui tipupung eemaldada, siis külgpungade areng hoogustub. 58. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Peamiselt trüptofaanist, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist. Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. (Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks.) 59. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
Loomulikkuse nö nõue tuleb just Pr-l esile. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele. Pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Selle ideoloogia teke oli 18. Saj alguses aeglane. Inglismaal olid need juba olemas ja 20ndatel leidsid tee kirjandusse (Locke ideed mängivad romaanides rolli). Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. Seltskondlik tegevus hoogustub, publitsistlik tegevus samuti. Tsensuur Prantsusmaal raamatuid korjati ära. Inglismaal oli ka, nt Blake'i ,,Pr revolutsioon" korjati ära nii et säilisid ainult mõned eksmplarid. Protsessid on samad ajakirjade arv kasvab kõigest sellest rahutusest hoolimata. Nii nagu valgustusele üldse, on ka pr valgutusele iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpust (nagu ka Inglismaal). Rahvakeelne piibel sai tõlgitud ja see mõjutas
sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene
sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene
Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski õppis vennaga pansionis. Kooli korraldus oli talle vastuvõtmatu. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. 1839 isa sureb. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Lõpetab insenerikooli, kuid kirjandushuvi ei kao. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Sel perioodil hoogustub Venemaal põrandaalune võimudevastane ühinemine. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama.. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dostojevski saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
