Kirjandus 1. Elektriajamite juhtimine: laboratoorsete tööde juhendid. Koostanud R. Kask. TPT energeetika õppesuund. Tln, 2003. 63 lk. 2. Elektriku kalender 1995. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1994. 3. Elektriku kalender 1999. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut ja Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts. Tln., 1998. 4. Jürjenson, K., Lepa, J. Elektriskeemide tingmärke. Valgus, Tln., 1994. 78 lk. 5. Kask, R. Eriotstarbelised elektrimasinad: õppevahend TPT energeetika õppe- suuna õpilastele. TPT energeetika õppesuund. Tln., 2006. 45 lk. 6. Laugis, J., Lehtla, T. Asünkroonajamite sagedusjuhtimine. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1994. 91 lk. 7. Lehtla, T. Andurid. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1996. 124 lk. 8. Tiismus, H., Lootus, J., Lahtmets, R. Elektriajamite juhtimine. Valgus, Tln., 1976. 348 lk. 9. Katsman, M. M
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; puidukruvid – kumer-, lame- või kantpeaga puidukruvid, mis võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; poldid; needid – neid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist; võivad olla kumer- või lamepeaga; riisad ehk klambrid – on mõeldud jämedate puitdetailide ühendamiseks; peentooted – ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne. eriotstarbelised kruvid: Need on: - kipsplaadi kruvid, mis on peenemad, suurema peaga ja suurema keermesammuga; - puurkruvid, mis on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette; kasutatakse katusepleki kinnitamisel; - piidakruvid – need võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. Joonis 4.7.3. Metallidest peenmaterjale: a – võtmepeaga kruvi, b – lamepeaga kruvi, c - kumerpeaga kruvi, d – riisk,
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
ja harvikud. Harvikuks nimetatakse keskealisi ja vanemaid puistuid täiusega 0,1-0,2 ja noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid; c) metsa kasvatamiseks kõlbmatud maad - sood, liivikud, perioodiliselt liigniisked alad; d) eriotstarbelised maad - õuemaad, elektri - ja sideliinid, alalised laoplatsid, metsateed, sihid, kraavid. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. Takseereraldus on osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast ja mida on võimalik kui tervikut kirjeldada ja majandada. Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1
Rajatiste tüüp ja standardid võivad alade ning radade lõikes erineda. Mõned rajatised on vastuolulisemad kui teised, näiteks lõkketegemise kohad, jäätmete kogumine/prügikastid ja tualetid. Taristu/rajatiste kavandamisel tuleb arvestada erinevate külastuse elementidega: • juurdepääs ja sisenemine; • parkimine; • teavitamine; • piknikukohad ja tualetid; • rajad; • laste mänguplatsid; • eriotstarbelised rajatised, näiteks mitmesugused atraktsioonid; • hariduslikku eesmärki täitvad rajatised; • täiendavad rajatised nagu varjualused ja tornid. Rajatiste kavandamisel lähtutakse järjest enam põhimõttest, et seal kus looduslikud tingimused on sobilikud, peaks juurdepääs olema võimalik kõigile, kuna külastajate seas on ka vaimsete või füüsiliste erivajadustega inimesi (sh ka nägemispuudega) ja vanemaealisi või
• poolkinnised vagunid ehk poolvagunid (4-, 6- ja 8-teljelised) Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • platvormvagunid (4- ja 6-teljelised) • tsisternvagunid (4-, 6- ja 8-teljelised) üldotstarbelised naftatoodete vagunid eriotstarbelised vagunid • kallurvagunid (4- ja 6-teljelised) • punkervagunid ehk hopperid (4-teljelised) Spetsiaalvagunid on kohandatud kitsa kaubagrupi tarbeks. Need on näiteks tsemendihop- perid, ballasti doseerhopperid killustiku veoks, külmutusvagunid liha ja kala veoks, treilervagunid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
