Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailideni reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19160 paragrahvi) kui võimaliik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid. 18.saj oli iseloomulik kiriku religioosne- dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale. * Valgustusliikumine esitas mehe- naise vahelise võrdsuse nõude * Lapsed võisid ise abikaasa valida. ALRs oli üksikasjalik reeglite süsteem selle kohta, et kohustuti vanemate luba saama abiellumaks oma valitud kaaslasega. * Tsiviilõigus ei tohi abielus näha religioosset institutsiooni vaid kodanlikku kokkulepet. * Abielu ja ka kihlust vaadati kui kodanike kooslust või lepingut, see muutis
Isegi isiklikus rituaalis peaksid esialgu standardsed kutsed ja stsenaarium saama rakendatud enne intiimfaasidele mõtlemist ja tegutsemist. Rituaali formaalset osa võib läbi viia samas ruumis, kus toimub isiklik töötamine, kuid samas ka nii, et formaalne osa teostatakse ühes, isiklik teises kohas. Riituse algus ja lõpp peavad aga toimuma sümboolseid esemeid (altar, karikas jms) sisaldava rituaalkambri piirides. Tseremoonia formaalne algus ja lõpp on kui dogmaatiline mittevaimne sümbol, mis lahutab rituaalsed toimingud välismaailmast, sest rituaali kambris tuleb rakendada kogu tahet. See tseremoonia osa on kõige olulisem teadvusele, sest rituaal nõuab ,,laienemise kambri" efekti loitsude, küünalde, kellade ja muu välisega, et saavutataks seisund, milles saab oma kujutluste projitseerimisel ja kasutamisel enda heaks tööle panna puhtad ja jõulised ihad. Satanistliku templi ,,vaimse laienemise kambrit" võiks pidada ajutise teadmatuse tekitamiseks
a.j) kirjutas peamistest filosoofia koolkondadest nii:...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline. Tõde on seega olemas küll, sest seda, mida olemas ei ole, poleks mõtet ju otsida. See tõde on aga kujundlikult öeldes meie eest veel peidus. On natuke ebakorrektne rääkida skeptikute õpetusest, sest sõna õpetus seostub alati teatud hulga tõekspeetavate väidetega maailma, inimese jne. kohta. Skeptitsism on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, s.t sama veenvalt põhjendatud, sama hästi faktidega
milleks on kohustuste, nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning tarvilike rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia. Demokraatia põhimõtte lahutamatu seotus territoriaalse omavalitsusega. 4. Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia põhiseadusliku printsiibi struktuursete komponentide ühildumine 4.1.Kohalik omavalitsus ja rahvasuveräänsus Rahvasuveräänsuse printsiip kui demokraatliku riigi kontseptsiooni üldine dogmaatiline alus sisaldub seotuna riigi suveräänsuse printsiibiga PS preambulis, §-des 1 ja 56. Rahvasuveräänsuse põhimõte rõhutab eelkõige rahvast kui riigivõimu kandjat ja allikat ning tema rolli. PS § 1 lg 1: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. PS § 56: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega.
pikemat aega on meie huvi tulipunktis. Ma oleksin rõõmus, kuuldes teie arvamust.» «Sõjamehe arvamusel on vaevalt mingisugust kaalu,» vastas d'Artagnan, kes hakkas rahutust tundma asjade käigu üle, «seepärast uskuge mind, te võite usaldada nende härrade teadmisi.» Jällegi kummardasid mõlemad mustad mehed. «Just vastupidi, teie nõuanne on meile väga väärtuslik,» vastas Aramis. «Teate, milles on asi: härra kloostri- 283 ülem arvab, et minu väitekiri peab olema eeskätt dogmaatiline ja didaktiline.» «Teie väitekiri! Kas te töötate siis väitekirja kallal?» «Loomulikult,» vastas jesuiit, «ordinatsioonile eelneval eksamil nõutakse väitekirja esitamist.» «Ordinatsioon!» hüüdis d'Artagnan, kes ei suutnud uskuda seda, mida olid talle üksteise järel ütelnud perenaine ja Bazin. «Ordinatsioon!» Ja jahmunult vaatas ta enda ees seisvat kolme meest. «Niisiis, d'Artagnan,» jätkas Aramis, istudes tugitooli sellises graatsilises poosis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
