Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. As...
1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); 2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2 O O2 4 H 4e katood: Cu 2 2e Cu (t ) /* 2 summaarselt: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) 111. Elektrolüüsi kasutamine.
samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a) Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe erutuvus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel toimub aga vastupidine protsess. Erutuvate kudede akommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos: erutuse kudedes põhjustavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad. Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul.
• 1 minut 50ºC; • 1 minut 72ºC 70 Elektroforees. Viroloogiline diagnostika 10 Mitmed DNA/RNA määramisel põhinevad meetodid (ensümaatiline restriktsioon, PCR) vajavad elektroforeesi. Elektroforees DNA ja RNA on negatiivse laenguga ja seetõttu liiguvad elektriväljas negatiivse elektroodi katoodi poolt positiivse elektroodi anoodi suunas. Nukleiinhapete elektroforeesil lahutatakse erineva suurusega DNA fragmentide segu vastavalt fragmentide suurustele ja võrreldakse neid mingi standardiga e. markeriga. Elektroforeesil liiguvad nukleiinhapped elektrivälja mõjul spetsiaalses keskkonnas geelis. Kaks tüüpilist foreesikeskkonda on: 1. Polüakrüülamiid 2. Agaroos Polüakrüülamiid on sünteetiline polümeer, mis moodustab poorse struktuuriga erineva läbimõõduga tunnelite labürindi
Pallasttankidel tankidel kasutatakse 1) Laeva ankrukett, 3) Tugevad paugud umbes 1 min. vaheaegade hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja korrosioonitorjeks ka aktiivset katood- voi konstruktsioon, kaliiber, märgistamine järel; kokkupõrke võimalikkusest. Lk196-197 anoodi kaitset. Sellisel juhul neid tanke ei Terasest valatud või keevitatud kett, mis 4) Rahvusvaheliste lippude signaal ,,NC" 4) Kuidas kinnitatakse varvita. ühendab laeva ankruga ja võimaldab ankrupeli mastis; konteinerid, siia hulka ülemine rida
tekib vesinik); 2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga 2 H 2 O O 2 4 H 4e oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) Cu 2 2e Cu (t ) /* 2
vähendasid kontrastust suremate kuvarite juures, aktiivse puhul pole probleemi sest TFT-transistor väldib laengu sattumist naabervdelekristallile. Kasutatakse arvutite kuvarite, tv valmistamisel. OLED orgaanilistel valgusdioodidel põhinev tehnoloogia, üks uuemaid võimalusi kuvarite valmistamiseks. OLED koosneb alus (painduv plastmass), anood (läbi liiguvad elektronid), orgaanilised kihid (juhtiv kiht ja emiteeriv kiht), katood. Valguse emiteerimine OLED-is: anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekib elektrivool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Ärajuhtitud elektronidest jäävad järele augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis. Augus hüppavad emiteerivasse kihti, kus täidetakse elektronidega. Elektron täidab augu minnes kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat, mille hulk määrab värvuse. OLED võrreldes LCD tehnoloogiaga on parem: sobib õhukeste ekraanide
hõõrdepinnal (mootori silinder). Abrasiivlõikuriks on pöörlevasse hoonpeasse kinnitatud luisud. Super- finis on viimistlusemeetod, kus kasutatakse lõikuri- Sele 2.51 Elektroerosioontöötlemine tena samuti luiske, kuid hoonimisest erinevalt saab 71 Elektrokeemiline töötlemine põhineb tooriku 2.6. Pulbermetallurgia anoodi lagunemisel elektrolüüsil. Katoodina kasutatakse korrosioonikindlaid metalle (plii, vask 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine jt.). Elektrokeemilisel poleerimisel e. anoodpoleeri- misel lagunevad elektrolüüdis eelkõige tooriku- Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise anoodi pinna mikrokõrgendikud, mis muutuvad meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermater- madalamaks ja siledamaks
võrdsed. Nt: KOH+Cl₂→KCl+KClO₃ • on ükskõik, kas alustada tasakaalustamist vasakult või paremalt, mugavam sealt, kus mingi element on erineva o-a-ga ühendite koostises • kui elemendi aatomeid on mitu, tuleb seda arvestada elektronide arvu leidmisel 54. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest
Vaakum-termo-aurustumine kondenseerub õhukese kihina alusele. Aeganõudev ja kulukas. Orgaanilise auru faasi sadestamine orgaanilise materjali õhuke kiht kantakse täpselt jahutatud alusele. Paksuse kontroll täpsem, tootlikkus suurem Jugaprinteriga printimine. Orgaaniline aine pihustatakse jugaprinteriga alusele odavam hind, suurem paneel Passiivmaatriksiga OLED – anoodi külge kantakse üks kiht orgaanilist ainet ja teine kiht kantakse katoodi külge. Anoodid ja katoodid on risti. Kõiki punkte saab adresseerida. Lihtne valmistada, kuid esinevad voolukaod ja piisava heleduse saamine on raske. Sobib väiksemate ekraanide valmistamiseks Aktiivmaatriksiga OLED – kasutatakse TFT-maatriksit, millega juhitakse voolu igas ekraanivälja punktis ja määratakse tema heledus. Tavaliselt iga
1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); 2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). NÄIDE: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil, aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H2O -> O2 + 4H+ + 4e katood: Cu2+ + 2e- -> Cu(t) |*2 summaarselt: 2H2O + 2Cu2+ -> O2 + 4H+ + 2Cu(t) Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine), et
el-voolu toimel laguneb astmeliselt: → F- + Al3+ b) Al2O3ˇ ↔ AlO+ + AlO2- ↓ ↓ lagunevad el-voolu toimel: → Al3+ + O2- Mõlemast põhikomponendist a) ja b) moodustunud katioonid Al 3+ liiguvad katoodile (-), kus seovad elektrone: Al3+ + 3e- → Al0 Vedel Al koguneb vanni põhjale – KATOOD Anoodil: 2O2- - 4e → O2 (gaas) eraldub O2, mis reageerib (kõrge tº) anoodi materjaliga → CO ja CO2 – ANOOD Fluoriidid jäävad vanni (ei kulu) Vannides suur voolutugevus (100-250 kA) ja madal pinge (veidi üle 4V), tootlikkus kuni 1,2 t Al/ööp. Toor-alumiiniumi saamiseks kulub palju elektrienergiat (14-16 kWh/kg) Toor-Al (kuni 1% lisandeid): võib puhastada täiend. elektrolüüsiga jt. meetodiga Valatakse kangideks → profileeritud metall, traat, plekk, “paber” (фольга)
Id Ud f. 1 e. g. Fi Joonis 1.3 17 kus 1 on nurksagedus, f1 võrgupinge sagedus ja t aeg. Siinuspinge positiivse poolperioodi vältel dioodi VD anoodi potentsiaal on positiivne ja katoodi potentsiaal on negatiivne ning diood juhib voolu (on avatud) seni, kuni see on päripingestatud. Sel ajal läbib alalisvoolu positiivne poolperiood koormuseks olevat mootorit M. Siinuspinge negatiivse poolperioodi vältel muutub anoodi potentsiaal negatiivseks ja katoodi potentsiaal positiivseks. Nüüd on diood vastupingestatud (on suletud), vool praktiliselt koormust ei läbi ning seetõttu puudub ka koormusel pinge
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
