miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad inimesed sääskedega toime tulla, kuivendades nende koorumispaiku ja kasutades putukamürke, ent harilikult pole sellest kõigest abi. ● Meie kaitseme end sääskede eest pannes katmata kehale kreeme või pihusteid, mis kahjustavad Isane sääsk Emane sääsk Sääsevastsed Sääsevastne Sääse nukk https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=wFfO7f8Vr9c
Sissejuhatus Paljude meelset on suvega kaasnev tüütus number üks sääsed. Seda nii Eesti, Soomes, Ameerikas kui ka Aafrikas. Neid on igal pool ja palju. Enamik inimesi märkab neis vaid kiuslikke verd imevaid tegelasi ja seetõttu tundub uudisena teadmine, et ka sääskede hulgas leidub rahumeelseid, koguni taimetoidulisi putukaid. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed sest ilma veeta sääsed ei mune, pealegi ei kannata nad kuumust. Eestis aga ei saa neist kuskil rahu. Sestap tasub nende väikeste tüütute olendite elukombeid pisut lähemalt tundma õppida. Eesti looduses on kokku loetud 30 liiki pistesääski. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, enamus aga imevad selgroogsete loomade lindude ja imetajate verd. Oma liigilise vähesuse teevad nad kuhjaga tagasi arvukuse ja pealetükkivusega. Teemegi nendega nüüd lähemat tutvust. ...
kontsentratsiooni võib kasutada ka täpihaiguse ravimisel, tõstes veetemperatuuri. Kuid tavapärase harjumusliku lisandina on sool üleliigne ning pikaajalisel kasutamisel ohtlik kaladele, kelle elukeskkond pole riimvesi. Röövkalad vajavad elustoitu. Väga vähesed liigid vajavad elustoitu. See on tülikas ja kulukas tegevus ning just elustoiduga on väga suur tõenäosus tuua mõni haigus akvaariumisse. Suurele osale röövkaladest sobib väga hästi külmutatud elustoit, nagu punased sääsevastsed ja krill. Suuremaid kalu võib samuti toita ka hakitud või tervete meresaadustega. Kõiki üldakvaariumikalu võib pidada koos. Sõnastades lahti üldakvaariumikala, tähendab see seda, et kala saab läbi teiste omasuuruste kaladega. Kuna üldjuhul näevad suuremad kalad väikseid oma saagina, siis väga erineva suurusega liikide segamine toob ainult pahandust akvaariumisse. Kõige tavalisem näide on skalaarid ja neoonid ühes akvaariumis, mõlemad väga head üldakvaariumikalad
nagu näiteks lindaani ja kloordaani, millest viimast kasutatakse puidu immutamiseks termiitide vastu. Tegelikult osutus DDT kasutamine ja keelamine äärmiselt vastuoluliseks küsimuseks, sest võitluseks malaaria vastu oli see efektiivne vahend. Igal aastal haigestub malaariasse ligikaudu 500 miljonit inimest, kellest umbes 2,7 miljonit sureb. Malaaria levitajateks on sääsed. Massiivne sääsetõrje DDT-ga oli eriti arengumaades tõhus ja kättesaadav vahend, mis hävitas sääsevastsed looduses või tõrjus sääsed kodudest välja. Pärast DDT keelustamist on sajad tuhanded inimesed hakanud jälle haigestuma malaariasse. Seetõttu on mõningad Aasia ja Aafrika riigid taas kasutusele võtnud sääskede tõrjeks DDT, kuna leitakse et sääskede kaudu leviva malaaria tõttu kannatab ja sureb rohkem inimesi, kui DDT kasutamiga kaasnevate vähijuhtude tulemusena. Kui ei leita sama odavat asendajat DDT-le, siis ei ole võimalik tema kasutamisest ka lõplikult loobuda. 10
Enamasti hommikuti. Põhiliselt kasutatakse umbes 9 erinevat toitu ja siis veel ka külmutatud toitu. Peamised toidud on : JBL Granocolor ( Ronikalalastele) JBL Novo Pleco (Sägalistele) JBL Novo Bel ( Haratsiinilistele) JBL Grana Discus (Discustele JBL Novo Stick M (Kirevahvenlastele) JBL Novo Rift (Kirevahvenlastele) JBL Novo Malawi (Kirevahvenlastele) JBL Novo Tab ( Vetikaõgijatele) JBL Gold Perls ( Karplastele) Külmutatud merekalade toit ning külmutatud sääsevastsed kilpkonnadele. Kilpkonnad on väga väiksed ning neid on tarvis mitu korda päevas sööta. 2.4 Surnud kalade välja korjamine Hommikul kui tuled akvaariumites põlema pannakse, korjatakse ka välja surnud isendid ,kui neid peaks leiduma. Need kantakse poe kassas maha. Surnuid on üldjuhul väga vähe. Kõige rohkem on peale uute kalade tulekut, kuid see on ka loomulik. 2.5. Uute kalade aklimatiseerimine
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja...
Järvedes sõltub produktsioon põhjaelustikust. Põhjaloomad 1) sette sees elavad loomad, kes on setetesse uuristanud käigud. Toit saadakse sette pinnal (sisefauna ehk infauna) 2) epifauna - loomad elavad põhja lähedastes veekihtides; vabalt liikuvad või kinnituvad substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja alamjooksul on rikkalikult. Botanoplankton. Bentiline epifauna – põhja lähedases kihis elavad organismid, kes ei kaevu setetesse (krevetid, krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine Nõrk lainetus paneb org aine horisontaalsuunas liikuma kuni jõuab vaiksesse vette, kus ta settib põhja
omadustest. Üks oluline mõjur on hapnikusisaldus. Osa loomi saab hingata ka vähese hapnikusisaldusega vees. Mõned liigid on aga hapniku suhtes nõudlikud, neile sobivad vaid kõrge hapnikusisaldusega puhtaveelised veekogud. Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus. Selgitus: Diagrammi andmed vees lahustunud hapnik (mg/l) on järgmised: a) puruvana vastsed 4,0; b) ühepäevikulise vastsed 4,0; c) kevikuliste vastsed 4,0; d) selgsõuduri vastsed 2,0; e) sääsevastsed 1,0. Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel? 2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused? 3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist. Mis on neis sarnast ja mis erinevat? 4. Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga? 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
