miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad inimesed sääskedega toime tulla, kuivendades nende koorumispaiku ja kasutades putukamürke, ent harilikult pole sellest kõigest abi. ● Meie kaitseme end sääskede eest pannes katmata kehale kreeme või pihusteid, mis kahjustavad Isane sääsk Emane sääsk Sääsevastsed Sääsevastne Sääse nukk https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=wFfO7f8Vr9c
alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad. Sääskede paljunemine Üks emane sääsk muneb tavaliselt 200300 muna, millest mõne päeva möödudes kooruvad vastsed. Kõikide liigid munevad seisvasse või aeglaselt voolavasse vette. Vastsed ujuvad vongeldes ringi või ripuvad vee pindkile küljes. Nad hingavad hapnikku tagakeha tipus paiknevate torukeste kaudu. Sääsevastsed söövad pisiorganisme. Kui vastsest saab juba nukk siis võivad nad häda korral sukelduda mõneks ajaks põhja peitu. Koorunud sääsk sirutab nukukestal ujudes kiiresti tiivad ja lendab minema. Kõikide liikide valmikud on tillukesed, vähem kui 1 cm pikad, kehvalt lendavad haprad putukakesed. Arengul jääb sääskedel lendamiseks alles jäänud ainult esimene tiivapaar. Tagatiivad muutuvad tasakaalu hoidmisel talitlevateks sumistiteks
kontsentratsiooni võib kasutada ka täpihaiguse ravimisel, tõstes veetemperatuuri. Kuid tavapärase harjumusliku lisandina on sool üleliigne ning pikaajalisel kasutamisel ohtlik kaladele, kelle elukeskkond pole riimvesi. Röövkalad vajavad elustoitu. Väga vähesed liigid vajavad elustoitu. See on tülikas ja kulukas tegevus ning just elustoiduga on väga suur tõenäosus tuua mõni haigus akvaariumisse. Suurele osale röövkaladest sobib väga hästi külmutatud elustoit, nagu punased sääsevastsed ja krill. Suuremaid kalu võib samuti toita ka hakitud või tervete meresaadustega. Kõiki üldakvaariumikalu võib pidada koos. Sõnastades lahti üldakvaariumikala, tähendab see seda, et kala saab läbi teiste omasuuruste kaladega. Kuna üldjuhul näevad suuremad kalad väikseid oma saagina, siis väga erineva suurusega liikide segamine toob ainult pahandust akvaariumisse. Kõige tavalisem näide on skalaarid ja neoonid ühes akvaariumis, mõlemad väga head üldakvaariumikalad
nagu näiteks lindaani ja kloordaani, millest viimast kasutatakse puidu immutamiseks termiitide vastu. Tegelikult osutus DDT kasutamine ja keelamine äärmiselt vastuoluliseks küsimuseks, sest võitluseks malaaria vastu oli see efektiivne vahend. Igal aastal haigestub malaariasse ligikaudu 500 miljonit inimest, kellest umbes 2,7 miljonit sureb. Malaaria levitajateks on sääsed. Massiivne sääsetõrje DDT-ga oli eriti arengumaades tõhus ja kättesaadav vahend, mis hävitas sääsevastsed looduses või tõrjus sääsed kodudest välja. Pärast DDT keelustamist on sajad tuhanded inimesed hakanud jälle haigestuma malaariasse. Seetõttu on mõningad Aasia ja Aafrika riigid taas kasutusele võtnud sääskede tõrjeks DDT, kuna leitakse et sääskede kaudu leviva malaaria tõttu kannatab ja sureb rohkem inimesi, kui DDT kasutamiga kaasnevate vähijuhtude tulemusena. Kui ei leita sama odavat asendajat DDT-le, siis ei ole võimalik tema kasutamisest ka lõplikult loobuda. 10
Enamasti hommikuti. Põhiliselt kasutatakse umbes 9 erinevat toitu ja siis veel ka külmutatud toitu. Peamised toidud on : JBL Granocolor ( Ronikalalastele) JBL Novo Pleco (Sägalistele) JBL Novo Bel ( Haratsiinilistele) JBL Grana Discus (Discustele JBL Novo Stick M (Kirevahvenlastele) JBL Novo Rift (Kirevahvenlastele) JBL Novo Malawi (Kirevahvenlastele) JBL Novo Tab ( Vetikaõgijatele) JBL Gold Perls ( Karplastele) Külmutatud merekalade toit ning külmutatud sääsevastsed kilpkonnadele. Kilpkonnad on väga väiksed ning neid on tarvis mitu korda päevas sööta. 2.4 Surnud kalade välja korjamine Hommikul kui tuled akvaariumites põlema pannakse, korjatakse ka välja surnud isendid ,kui neid peaks leiduma. Need kantakse poe kassas maha. Surnuid on üldjuhul väga vähe. Kõige rohkem on peale uute kalade tulekut, kuid see on ka loomulik. 2.5. Uute kalade aklimatiseerimine
korraga pisikesed kalad ja mõni suurem röövkala. Hoiduda tuleks akvaariumi kaladega üleasustamisest, sest kaladele peaks jätma ujumisruumi. Suuremaid kalu tuleks akvaariumisse panna vähem, väiksemaid parvkalu aga rohkem. Kaladele toidu muretsemine. Kuivtoitu müüakse zookauplustes, sealt saab ka kalade jaoks mõeldud vetikatablette ja vitamiine. Toitu mitmekesistab sai, poolkõvaks keedeud munakollane ja kohupiim. Elustoiduna sobivad näiteks taimed või sääsevastsed. Kaladele tuleks anda väikestes kogustes, et kalad jõuaks selle kohe ära süüa, sest toidujäätmetega vesi rikneb, vesi muutub häguseks ja lõhnab ebameeldivalt. Üle jäänud toiduosakesed tuleb aegsasti akvaariumist eemaldada. Akvaariumit tuleks jägida, sest seal võib tekkida õhupuudus. Sellest saab aru siis, kui kalad on pinnal ja ahmivad õhku. Kui õhupuudus tekibki, tuleb panna õhustaja tööle,
Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette. Magevee kooslusele on iseloomulikud putukad, nt sääsk, kes muneb vette (sääsevastsed ehk hironamiidide? vastsed). Okasnahksed on jäänud merekoosluse loomadeks. Rõngasussid (anneliidid) jagunevad 2te rühma: 1)harjasussid ehk polüheedid - nendel on nõrk osmoregulatsioon; marjad koetakse vette 2)väheharjasussid ehk oligoheedid ja kaanid - nendel on efektiivne osmoregulatsiooni süsteem ja kehasisene viljastumine; munad kookonisse OSMOOS - Osmoos on nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse
omadustest. Üks oluline mõjur on hapnikusisaldus. Osa loomi saab hingata ka vähese hapnikusisaldusega vees. Mõned liigid on aga hapniku suhtes nõudlikud, neile sobivad vaid kõrge hapnikusisaldusega puhtaveelised veekogud. Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus. Selgitus: Diagrammi andmed vees lahustunud hapnik (mg/l) on järgmised: a) puruvana vastsed 4,0; b) ühepäevikulise vastsed 4,0; c) kevikuliste vastsed 4,0; d) selgsõuduri vastsed 2,0; e) sääsevastsed 1,0. Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel? 2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused? 3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist. Mis on neis sarnast ja mis erinevat? 4. Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga? 5
annaabi.ee 
