Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rvirakkude" - 10 õppematerjali

Kesknärvisüsteem ja selle osad
2
docx

Kesknärvisüsteem ja selle osad

Kesknärvisüsteem ja tema osad. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju.Ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused:

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
NÄRVISÜTEEM
1
doc

NÄRVISÜTEEM

Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks

Meditsiin → Meditsiin
4 allalaadimist
Toitained-toit ja tervis
14
pdf

Toitained, toit ja tervis

kõhrede, luude, normaalseks sugurakkude normaalseks limaskestade arenguks, normaalseks arenguks, normaalseks D-vitamiini vajame arenguks, K-vitamiini on vaja arenguks, organsmis tervikuna B1- vitamiini vajame vere hüübimiseks, D-vitamiini vajame eriti aga luudes närvirakkude B2-vitamiini vajame organsmis tervikuna kaltiumi-ja ainevahetuseks, toitainete eriti aga luudes fosforiühendite ajutegevuse ja mälu lagundamiseks, kaltiumi-ja ainevahetuseks, häireteta rakuhingamisel fosforiühendite B1- vitamiini vajame toimimiseks, energia saamiseks, ainevahetuseks, närvirakkude B2-vitamiini vajame organismi

Toit → Toit ja toitumine
9 allalaadimist
Kesknärvisüstem KNS
1
docx

Kesknärvisüstem KNS

halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informatsiooni väliseskkonnast kui ka organismist enesest ja juhtida kõigi elundite talitust.Jaotub KESKNÄRVISÜSTEEMIKS ja PIIRDENÄRVISÜSTEEMIKS. KNS koosnemine-eelkõige peaaju(juhib organismi talitust) ja seljaaju(ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega) PEAAJU ÜL(5)-Suuraju=juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist,kõnelemist,kujutlusvõimet, mälu, õppimist

Bioloogia → Inimene
4 allalaadimist
Organismi talitluse reguleerimine
3
doc

Organismi talitluse reguleerimine

Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas ­ püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ­ ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Näärmed-närvid ja meeleelundid
3
docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) ­ juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem ­ moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju ­ juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) ­ juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem ­ moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju ­ juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.

Bioloogia → Bioloogia
97 allalaadimist
Inimese talitluse regulatsioon
12
doc

Inimese talitluse regulatsioon

Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust.  Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja

Keemia → Biokeemia
53 allalaadimist
Kordamisküsimused gerontoloogias
5
doc

Kordamisküsimused gerontoloogias

Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus. Kuulmine nõrgeneb. Haistmis- ja maitsmismeeltes toimuvad muutused 5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale? Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht

Meditsiin → Geriaatria
157 allalaadimist
Sissejuhatus narkoloogiasse
18
docx

Sissejuhatus narkoloogiasse

NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada

Meditsiin → Narkoloogia
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun