.................................................................................................................... 3 REALISM................................................................................................................................ 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 11
sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav. Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi teine maailm. Lisaks on värvid looduslähedased, ei midagi eriskummalist ning häirivat. Proportsioonid on teosel ebaloogilised. Põldu kündev mees on hobusest ning adrast suurem ning põld on võrreldes seal olevate esemetega väga väike. Lisaks veekogus uppuv Ikaros on kõrvalseisva laevaga võrreldes väga suur.
kontuurid. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvdega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Van Goghi värvikasutus Värv on maalikunstis peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik väljendusvahend, mille võimalusi-erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist-ta oma lühikese loomeperioodi jooksul ka kasutas. Ehkki van Gogh ilmutas õpiaastate jooksul kunstiteooria vastu huvi, näib tema värvikasutus olevat siiski pigem isiklike katsetuste ning
Samaaegselt algas liikumine New Yorkis, kus oli eestvedajateks Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. TUNNUSED Suuresti mõjutas I MS. Dadaismi järgijad leidsid, et kogu läänekultuur on suremas. Elu kujutatakse kui midagi hetkelist ja mõistatamatut, seega kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvedele. Dadaiste ühendas ühine viha sõja vastu. Kubistidelt laenati kollažitehikat, futuristidelt tüpograafilised trikid ning ekspressionistidelt värvikasutus. HÄÄBUMINE ESINDAJAD Marcel Duchamp 28.juuli- 3.oktoober, elas 81 aastaseks. Sündis Prantsusmaal Ülem-Normandias Emaisa oli maalikunstnik ja graveerija, kelle paljud tööd olid ka kodus. Pere seistmest lapsest suri üks noores eas ning neljast said kunstnikud. Õppis lütseumis, kus tema tugevamaks küljeks olid joonistamine ning matemaatika. Temalt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab tehases valmistatud asja oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst.
kujutamine: loomutruu, elavad Ruumikujutus: Läbimõeldud, vabadele Läbimõeldud, vabadele kohtadele kujutati seletusi kohtadele kujutati seletusi juurde, taga olevad isikud juurde, taga olevad isikud tehti tehti eesolevate peade eesolevate peade kohale. kohale, sündumsed Värvikasutus: Värviküllane. Põhivärvideks Värviküllane, varjundirikas. sinine, kollane, punakas Põhivärvideks roheline ja pruun. punane. Dekoratiivne mulje. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa skulptuurikunstis. Lauseehitusse pane sisse võrdlusmoment.
Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. 10. Milline värvikasutus on iseloomulik Rembrandti maalidele? 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. 1640.1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke
Saksa ekspressionism Mis on ekspressionistliku kunsti eripäraks? Ekpressionistliku kunsti eripäraks on: värvikasutus ja vormi otsingud. Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj)
Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine, millega ta maali mõju suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20. sajandi alguse ekspressionistid, kes värvi olulise väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri. Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast. Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on
annaabi.ee 
