3. Mis ilmakaarde ja kaugele jääb kool minu kodust? 4. Koosta ise kolm küsimust maa-ameti Eesti kaardi põhjal. 1. Kõrgus: 39,6 meetrit. 2. 3. Minu kodu on koolist 190 meetrit lõunasse. 4.1)Eesti jalgpalli liidu murustaadioni, nike arena kunstmurustaadioni ja sportlandi kunstmurustaadioni pindala kokku+ ekraanipilt: minu arvutuste järgi, peaks kolme staadioni pindala olema kokku 28168,19 ruutmeetrit või 28168190000 ruutmillimeetrit. 2) Kui kõrge on Oskar Hirvlaani maja maapinnast? 14,5 meetrit. 3) Mitu maakonnabussi ja trolli on Balti jaamas? 28 maakonnabussi ja 1 troll. 6450.66
Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mulletoonid vaht-ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine, peenliiv ja vesi. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda?
Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis
Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= SvtρcΔT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis
Sellel ajal hakkas välja kujunema mõiste programmeerimis keel, kuna arvutid muutusid üha väiksemaks ja seega pidi ka kommunikatsiooni viis arenema. Programmeerimis keel võimaldas kirjutada operatsiooni süsteeme(tänapäeval Windows, Mac jne,). 1970 aastal leiutas IMB ,, floppy disk-i,,, mis mahutas 3 korda rohkem andmeid, kui varasematel aegadel arvutid ja see kiirendas info ülekandmist ühest kohast teise. 1971. aastal valmistas Intel esimese mikroprotsessori, mis oli imepisikene(12 ruutmillimeetrit). Sellega tähistatigi neljanda põlvkonna algust. Selle tootmine oli odav ja need võtsid nii vähe ruumi, et arvutitehased said hakata tegema personaalarvuteid, mida saaks kasutada iga kodukasutaja, kui oli piisavalt raha. Need olidki igaühe kodus oleva arvuti eellased. Inimestel tegelikult ei olnud erilist aimu arvutitest. Üks teadlande tegi ennustuse, et iga pooleteise aasta tagant mahutatakse mikroprotsessorisisse 2 korda rohkem transistoreid
Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on q, siis läbib aja t jooksul pindala S kogulaeng Q = qN = qnvtS, kuna teepikkus l = vt Järelikult, kuna I = Q/t, saame, et I = qnvS I – voolutugevus, q – laengusuurus, n – konsendratsioon, v- laengukandjate kiirus; S – juhi ristlõike pindala, l – pikkus. Ül Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kus nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus
{punkt 3}↵ ↵ Specify next corner point or press ENTER for total: . . . ↵ (lõpetab objektivaliku) Kohe ilmub vastus; ühikuteks on joonisel kasutatud ühikud Area = AAA.aa, Perimeter = PP.pp (pindala; ümbermõõt) Märkus. AutoCAD kasutab käsuga UNITS seadistatud ühikuid ja kuna tehnilistel joonistel peavad mõõtmed olema millimeetrites, siis näiteks 326 m pikkuse ja 73 m laiuse lennukikandja teki pindalaks saadakse 21,789,343,247 ruutmillimeetrit, muidugi kui pole kasutatud teaduslikke ühikuid ega täpsuse piiranguid. 2) O ↵ Select objects: (valida jooniselt mingi objekt; see objekt võib olla mis tahes kinnine või lahtine kujund, kuid AutoCADi seisukohalt peab ta moodustama ühe objekti; kui see nõue pole täidetud, näiteks valiti LINE abil joonestatud kinnine murdjoon, siis vastab arvuti, et valitud objekt ei oma pindala: Selected object does not have an area) {objekt} ↵ Area = AAA.aa, Perimeter = PP.pp
41) alusel: Fcor = 2 m v ' sin . (2.42) Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4. Viit kilogrammi õhku sisaldav anum liigub kiirusega 100 m/s
Fcor = 2 m v ' sin . (2.42) Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4. Viit kilogrammi õhku sisaldav anum liigub kiirusega 100 m/s
annaabi.ee 
