metskitsede arvukus on tugevasti langenud (Männil et al.2011). Halljänese (Lepus europaeus) arvukus on püsivas languses ning arvukuse parandamiseks peaks rohkem küttima liigi suurimat vaenlast, rebast. Küttimise osakaal halljänese suremusele on väike (Männil et al.2011). Valgejänese (Lepus eimidus) arvukus on samuti langev (va. Hiiumaal, Järvamaal, Valgamaal ja Viljandimaal) mida näitavad nii kütitud isendite arv, ruutloendus kui ka jahimeeste hinnang arvukusele. Arvukuse vähenemise põhjus pole teada, kuid küttimine liigi arvukusele olulist mõju ei avalda (Männil et al.2011). Metsnugise (Martes martes) arvukus on suhteliselt stabiilne ning kerge languse on põhjustatud küttimismahu suurenemine ning hing hiirte rakse kättesaadavuse paksu lume alt. Küttimismahud suurenesid karusnaha hindade tõusu tõttu (Männil et al.2011).
Hirv on tüüpiline polügaam. Hirved elavad karjades. Varjulise eluviisiga. Hirvel ainult 1 vasikas. Euroopas kõige rohkem hirvi Sotimaal (150 000 isendit). Loendus · Absoluutne loendus väga kallis ning Eestis seda võimalik teha ainult ajuloendusena. · Suhteline loendus Loetakse 10% pealt, ekstrapoleeritakse tulemus kogu maa-alale. Tunduvalt ebatäpsem viis. · Indeks nt põdra sitahunnikute arv · Seirel ja loendusel põhimõtteliselt vahet ei ole. · Ruutloendus jäljeloendus. Indeksiks loomajäljed. Saab hästi paljude loomaliikide kohta andmeid. Territoriaalse struktuuri uurimine Toidubaas valik, mis loom toidust välja selekteerib. Toidubaasi välja selgitamiseks mitmeid võtteid. Vanasti lasti loom maha, lõigati magu lõhki ja vaadata, mis seal sees on. Viimasel ajal hakatud kasutama leebamaid meetmeid nt junnide järgi või looma jälgimisega. Junnide järgi: - pestakse junn puhtaks ja vaadatakse, mis sõela peale jäi
Jahisaagi põhjal – see on ainuvõimalik jahiulukite puhul, kel pole määratud jahipiirangut ning tegu on jahiulukite loendamisega Ajuloendus – suurulukite puhul parim: täpne, aga väga töömahukas ja loomi häiriv. Saab teada isenditest ainult teada konkreetsetel proovialadel. Marsruutloendus o Jälgede loendus – jäljeridade tihedus km-te kohta o Ulukikolmnurgad Soomes, ruutloendus Eestis – keskmise suurusega imetajate kohta (alates oravatest kuni rebasteni); 4x4x4 suurused alad. Kolmnurkne ala kindlustab juhuslikkuse. o Talviste pabulahunnikute loendus – põdra, metskitse ja hirve puhul. Loendatakse kevadel. Põder pabuldab keskmiselt 14 korda päevas. Talve jooksul 2800 hunnikut. Avioloendus – ulukeid loendatakse lennuki pealt
kannavad haigusi edasi või põhjustavad neid, hübridiseeruvad kohalike liikidega, muudavad kasvukohti/ökosüsteeme jne. 17.04.2018 Seire Mis on seisundiseire? Seisundiseire on metoodika, mille eesmärk on anda ülevaade võimalikult suurema arvu ohustatud või kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade olukorrast. Mis on ruuduseire? Ruuduseire puhul loendatakse nt hundi talvist jäljeloendust püsitransektidel, olemas on 3x3km püsiruudud. Ruutloendus põhineb lumelt leitud jälgede registreerimist kindlal, ruudukujulisel marsruudil. Meetod võimaldab hinnata ulukite asustustihedust. Seireliikide valiku alused: ● Harulduse ja ohustatuse tase ● Levila suurus
kannavad haigusi edasi või põhjustavad neid, hübridiseeruvad kohalike liikidega, muudavad kasvukohti/ökosüsteeme jne. 17.04.2018 Seire Mis on seisundiseire? Seisundiseire on metoodika, mille eesmärk on anda ülevaade võimalikult suurema arvu ohustatud või kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade olukorrast. Mis on ruuduseire? Ruuduseire puhul loendatakse nt hundi talvist jäljeloendust püsitransektidel, olemas on 3x3km püsiruudud Ruutloendus põhineb lumelt leitud jälgede registreerimist kindlal, ruudukujulisel marsruudil. Meetod võimaldab hinnata ulukite asustustihedust. Seireliikide valiku alused Harulduse ja ohustatuse tase Levila suurus Millist informatsiooni seire meile annab?
jahipidamisõigust tõendavaid dokumente. Ulukiasurkondade seire Keskkonnateabe Keskus (KTK) jälgib ulukiasurkondade seisundit ja selles toimuvaid muutusi. Peamised meetodid selleks on: 1. Küttimisstatistika. Jahimaa kasutajad on kohustatud igal aastal koostama aruandluse jahipiirkonniti kõikide kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2. Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) üle kogu Eesti. Selle meetodiga jälgitakse paljude eri liikide suhtelise asustustiheduse muutusi. 3. Sõraliste (põder, punahirv, metskits ja metssiga) seireprogramm, mis lisaks eelpoolmainitud meetoditele kasutab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 4. Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) seireprogramm, mis sisaldab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 5
annaabi.ee 
