oma töösse ja ka kaasinimestesse. Alati tuleks arvestada teiste inimeste olemasoluga enda kõrval. Suitsetamine Suitsetamine mittesuitsetajate kõrval, või laste juuresolekul on samuti ülimalt vastutustundetu.. Vastutustundetud on noored naised, kes suitsetavad rasedana või kohati imetamise ajal. Nii rikutakse ju väikse inimese tervist. Laps ei saa või ei julge öelda, et see talle ei meeldi. Piisab ainult ühest vastutustundetult visatud konist ,et hävitada kümneid ruutkilomeetreid metsa, sadu imetajaid ja miljoneid putukaid. Nagu jutustuses "kuidas elad Ann" süttis vaid ühest suitsukonist sauna eesruum. Ja kahjuks sai viga inimene, kes seda koni ei visanud. Narkootikumid Vastutustundetusega on seatud ka narkootikumide kasutamine. Kui noored inimesed tarbivad narkootikume, siis ohustavad nad lapsi keda nad kunagi saada võivad. Nad võivad sündida tõsise väärarenguga. Alkohol Minu arvates on vastutustundetu alkoholijoobes auto juhtimine.
maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. Kõige üldisema ettekujutuse maastike erinevustest annab nende jaotamine maastikurajoonideks. Need on pinnamoe suurvormidel (kõrgustikel, lavamaadel, nõgudes jms) või nende suurtel geoloogiliselt erinevatel osadel sarnastes kliimaoludes kujunenud looduskompleksid ehk geokompleksid ehk geosüsteemid, mis võivad hõlmata tuhandeid ruutkilomeetreid. Jääajajärgsel ajal on maastikke kujundanud erinevad tegurid (näiteks lainetus, üleujutus, soostumine, erosioon, karstumine). Rajoonisiseste iseärasuste alusel eristatakse allrajoone ehk paikkondi. Väiksemad hierarhilised maastikuüksused on paigastikud, paigased ja paigad. Paik on ühel pinnavormi osal või väikesel pinnavormil kujunenud ühesuguse pinnakatte, veerežiimi, mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise
selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee kaudu ,,võimenduda" ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks. Varingute ja varinguohu tõttu on Virumaal mitukümmend km2 maad kasutuskõlbmatu. 2) toksilised jäätmed - Põlevkivi suur keskkonna ohtlikkus on tingitud ka sellest, et põlevkivi on väga ebapuhas aine. Põlevkivi maagis on keskmiselt vaid 30 - 40% põlevkivi, seetõttu tekib tema põletamisel massiliselt toksilisi jääkaineid vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete,
Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on tõusnud juba üsna suureks probleemiks ning korallrahude kaitsmiseks on sisse seatud ka spetsiaalsed looduskaitsealad. Veetaseme tõusu mõjutab ka maailmamere kogumass, mis liustike praeguse sulamiskiiruse juures tunduvalt kasvab. Madalmaades on meri neelanud enda alla juba sadu ruutkilomeetreid. Veetaseme edasine tõusmine ja tormiveed seavad selle piirkonna tõsisesse ohtu. Veetaseme kasv on erinevate tegurite tõttu piirkonniti erinev, kuid keskmiselt on maailmamere tase viimase sajandi jooksul tõusnud 17,5 cm. Veetaseme tõus on suuremaks probleemiks just vaesematele riikidele, kelle eelarved ei võimalda laiaulatuslikke kaitsevallide ehitamist ja inimeste ümberasustamist. Kiire veetaseme tõus ähvardab siiski ka rikkamaid piirkondi.
700%, muutes Indoneesia on maailma 9. suurimaks paberimassi tootjaks ja suuruselt 11.paberitootjaks. Riik ei ekspordi eriti metsa ega sellest tulenevaid tooteid. Neil endalgi jääb metsa aina vähemaks. Indoneesia madalikul troopilised metsad, rikkamad puidu ressursid ning bioloogiline mitmekesisus, on väga suures ohus. Aastaks 2000 onpeaaegu täielikult maa tasa Sulawesi ja ennustatakse, et kaovad mõne aasta pärast ka Sumatra ja Kalimantani. Sumatra kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid metsa on lahendatud sageli alluvad keskvalitsusele, kes vastavad rahvusvahelised ettevõtted eemaldada metsa.Kalimantan alates 1991-2014, suurte alade metsa põletati, sest kontrollimatu tulekahju põhjustab õhusaaste üle Kagu-Aasias. TÖÖSTUSE ARENG Tööstuse ja majanduse areng. Kõige tähtsamad toorained on: kivisüsi, õli, kuld, tekstiil ja tehnika ja autod. Tööstussektor annab peaaegu kogu Indoneesia aastasest SKP kasvust. Kõige tähtsam
kantud setted settinud jääjärvedes, sanduri puhul aga kuival maal. Eestis on liivikuid Tallinnas (Nõmme ja Männiku), Lahemaa Rahvuspargis Valgejõe ümbruses jm. Nii sandureis kui ka glatsifluviaalsetes deltades on jälgitav kallak- ja põimjaskihilisus ning setete terasuuruse vähenemine liustikust kaugenedes. Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks. Nende pindala oli sadu tuhandeid ruutkilomeetreid ning neis kuhjusid liivad, kruusad ja jääpaisjärvedele eriti iseloomulikud rütmilise ehitusega viirsavid. Suvel kanti rikkaliku sulamisveega järvedesse rohkesti settematerjali, mille jämedam, liivakas-aleuriidikas osa settis kohe, peenem, savikas komponent jäi hõljuma ja settis jääga kaetud veekogudes talvel, kui settematerjali juurdevool praktiliselt puudus 29) Igikelts ja selle mõju elustikule.Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud kivimite kompleks maakoores. Ta
piirkonnas Föön kuiv ja kuum tuul, mis puhub kõrgematelt mägedelt alla orgu. Fööniga kaasnevad peale temperatuuri ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt ka kiired õhurõhu kõikumised. Talvel põhjustab föön lumelaviine 9 37) Õhumassi mõiste ja omadused Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid (miljoneid ruutkilomeetreid) ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Õhumassi omadusei ei määra kõik meteoroloogilised elemendid ühteviisi. Näiteks võib õhurõhk olla samas õhumassis väga erinev ja erinevates õhumassides jälle ühesugune. Õhumassi omadusi määravad niisugused meteoroloogilised elemendid, mis jäävad püsima õhu liikumisel: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (Pilved ja udu) vm.
vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu 6) jõe veevooluhulk on ebastabiilne – ulatuslikud üleujutused, vähene vesi 7) inimasula pluss jõgi = heitvesi Valgala kui uurimisobjekt – tuhandeid ruutkilomeetreid pikk, ohustab Läänemerd Inimene Linnastumine – inimtegevuse mõju veesüsteemidele. Suurimad veetarbijad peale tööstuse on inimene ja põllumajandus ja vastupidi. Tulevikus on joogivee defitsiit. Veeorganismid inimese toidulaual – esimesed organismid, keda kasutada, oli kalad ja vaalad. 2
annaabi.ee 
