Armanism Armanism Armanism ehk ariosoofia tähendab aaria tarkust. Armanismi lõid oli Guido von List ja Jörg Lanz von Liebenfels. Nad olid innustunud germaani paganismist ja Helena Blavatsky teosoofiast. Olles vaimustatud ruunidest, Guido von List lõi armaanlaste futharki. Guido von List (1848 1919) Guido von List sündis rikkas keskklassi peres. Noorena huvitus ta loodusest ja hiljem hakkas uurima germaani paganate kultuuri. Armanismi põhiseisukohad Listi arvates: on aarialased ainus kultuuri loov rass. on aaria rass loodud maailma valitsema. valdavad aarialased ürgkeelt, millest arenesid kõik teised keeled.
Jöötun hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr Loki vend Alfid haldjad Beli jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid Thor Briisinga-kee päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun Njördri mere-äärne eluase
olevat tõenäoline, et ruunidel oli täita oluline roll viikingiajastu ohvritalitusest, kusjuures need omandasid mõju alles verega punaseks värvituna, ja et neid kasutati ka tuleviku ennustamisel. Ruunide osa ohutiste ja loitsude mõjujõuga varustamisel on paremini tõestatud. Mõnedel viikingite amulettidel olid ruunimärkidega kirja pandud sõnumid, mis ilmselt suurendasid nende võluvõimet, Rootsis on aga ühel Björketorpi sõõri kividest raidkiri ,,väega ruunidest", mis saadavad needuse kaela igaühele, kes peaks selle megaliidi kallale minema. Kirjanduses leidub selgeid viiteid ka sellele maagilisele rollile, mida ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu
Jöötun – hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas – sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr – Loki vend Alfid – haldjad Beli – jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr – Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn – naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest – Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli – maakoht, „taevas“. Völva – nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr – tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid – Thor Briisinga-kee – päkapikkude valmistatud kaelaehe
nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks. Kuusteist ruunimärki ei olnud piisav kõikide kasutuses olnud häälikute tähistamiseks ja seepärast pidid mõned märgid mitme hääliku eest seisma. Viikingite ruune on leitud graffitina puust siltidelt, mida kasutasid kaupmehed, või relvadel ja hauakividel. Ruunide nurgeline kuju teeb nende kivisse graveerimise lihtsamaks. Norra legendi järgi oli Odin see, kes sai läbi eneseohverduse ruunidest teada. Havamal (üks Luulelise Edda luuletus) kirjeldab Odini leidu: ,,Ma tean, et rippusin tuulisel puul / tervelt üheksa ööd, / odaga haavatud ja Odinile antuna, / iseendalt iseendale, / sellel puul, mille kohta ei tea keegi, kust ta juured tulevad / Nad ei andnud mulle leiba ega juua sarve seest, / veeresin allapoole, / võtsin ruunid, / karjudes võtsin nad, / ja kukkusin sealt tagasi" Mõned õpetlased usuvad, et viikingiaja samaanid või Odini järgijad kasutasid ruune
Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.Ruunid on olnud alati ennekõike tähestik, kuid nende abil on ka ennustatud ja nende järjestus kajastab omamoodi ka rahvaste mütoloogiat. Ruunidele on alati omistatud tugevat väge. Tänu ristiusule on aga paganlikud uskumused suures osas kadunud ja ka inimkonna teadmised ruunidest on jäänud väiksemaks. Ruune on kasutatud eelkõige ennustamiseks, salakirjaks ja maagiaks. Tähestikuna ei kasutata ruune juba varajasest keskajast saadik. Nagu Jitsingiki on ruune peetud õnnistuseks inimkonnale. Saladuslikul kombel peitub neis elu aluseks olev põhjuse - tagajärje jõud, mis inimese käe vahendusel , kui ta ruuni välja valib, küsijani jõuab. Ia ruuni tuleb tunda ja leida temaga isilik kontakt. See tekib töö ja ennustuskogemuse käigus. Nad aitavad
tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi. 6. Mis on ruunid, mis on spruhhid, kes olid valküürid, kes on kabu, mida tehti Valhallas. Ruunid germaani rahvaste tähestik koosnes 24 tähest või kujundist, mida nimetati ruunideks. Esimesed tõendid ruunidest pärinevad 2. Sajandist pKr, kuid tõenäoliselt kasutati neid juba varem. Germaani rahvastel puudus pärgament mistõttu uuristati ruunid puusse, kivisse või luusse see selgitab ka nende nurgelist kuju. On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Vana-skandinaavia sõna ruun tähendab tõlkes mõistatus, saladus, sosin. Sageli seostatigi ruune maagiaga. Spruhhid - manamised, lausumised
Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst. Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava väe ja oma sooga tuli valitsema. Kroonika kirjutaja ei saanud ruunidest aru ja siis sai neist hoopis kaks venda? Keegi ei tea. Nestori Kroonika 1113 enne kroonikat palju kirjalikke ülestähendusi, sest Rjurik kuulub 862 pärinevuslukku. Kogu see lugu näitab, et Vana-Vene riigi loojad on olnud viikingid. See aga ei mahtunud vene hinge. Sergei Lomonossov lõi sellele vastu teooria. Antinormanism. Lomonossovi põhiväide ,,See ei saanud lihtsalt niimoodi olla". Et vene keeles pole erilisi laensõnu aga tatari keelest on neid palju. Alasich oli slaavane Lomonossovi