ühe allika ,,Vanemas Eddas" jäädvustatud lugulaulu ,,Havamal" vahendusel. Lugulaulu põhjal jääb mulje, et ruunid on pärit kaugel allpool inimeste ja jumalate maailmu paiknevast surnute kuninganna Heli süngest pärusvaldusest Niflheimist ning et Odin omandas koos kirjaoskusega ka mingisuguse võlukunsti juba sõna ,,ruun" ise tuleneb vanapõhja sõnast run ehk saladus.Ehkki praeguseks ei ole enam järel kuigi palju niidiotsi, näib siiski olevat tõenäoline, et ruunidel oli täita oluline roll viikingiajastu ohvritalitusest, kusjuures need omandasid mõju alles verega punaseks värvituna, ja et neid kasutati ka tuleviku ennustamisel. Ruunide osa ohutiste ja loitsude mõjujõuga varustamisel on paremini tõestatud. Mõnedel viikingite amulettidel olid ruunimärkidega kirja pandud sõnumid, mis ilmselt suurendasid nende võluvõimet, Rootsis on aga ühel Björketorpi sõõri kividest raidkiri ,,väega ruunidest", mis saadavad needuse
Iga 9 aasta tagant korraldati Uppsala pühamus ohvritalitus, mille käigus ohverdati 72 isaslooma ja 9 meest, seejärel riputati nad pühasse hiide. Inimohvreid tehti ka ülikute matustel, näiteks pandi kaasa orjad, kes lubasid isandale surma järgneda. RUUNID o Ruunikiri võeti kasutusele 3 sajandil Taanis, kust levis edasi Skandinaaviasse. Algselt 24 märki, hiljem 16. Kasutati hauakividel, mälestus- ehk ruunikividel, relvadel. Ruunidel usuti olevat ka jõudu andvad omadused: jõuruunid ehk loitsud ja saladused. Keskajal tõrjus ladinatähestik ruunikirja välja. Rootsist 11 sajandil leitud ruunikividelt on leitud märkmeid Eestimaa kohta. SAAGAD JA KANGELASEEPIKA o Pärimusi anti edasi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist. Saagad jutustasid
müütides on merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga, Freya vennaga ja kuna Freya tundub olevat müütides pigem jumalate hoor kui ema, siis on teda identifitseeritud Friggina. Freya sai Brisingamenilt kaelakee magamise eest selle teinud nelja kääbustöölisega. See on Freya küllusesümbol. Tema isa rikas Jumal Njord on siinkohal samuti märgitud, aga ta täpsem koht on Laguzi küsitlemine. Ruunidel kui tähtedel ja mnemoonilistel sümbolitel on kahtlemata vahendajad. Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima. Freya leidis mirdipuu alt oma kadunud mehe Odi. Öeldakse, et mirdipuulehti kannavad põhjamaades pruudid, võimalik, et esimese öö märgiks (defloration). Liblikat kutsuti Freya kanaks. Kassid kartsid Freyat ja vedasid ta kaarikut. Kass pole tegelikult vana Skandinaavia koduloom ja on arvatud, et tegelikult kaarikut vedanud loom oli hoopis kärp.
KIRI, KIRJANDUS JA KUNST - Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Ruunikiri lähtub ladina tähestikust, mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist, aga oli ka teisi eripärasusi: 1. Tähestik ei alga a ja b-ga, vaid selle esimesed tähed on f, u, th, a, r ,k. 2. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. 3. Read jooksevad vanematel ruunidel paremalt vasakule, hilisematel tekstidel mõlemas suunas. Väga sageli on tekst paigutatud silmusena. Ladina tähestik tuli 11. sajandi esimesel poolel. - Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis oli enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid need teede ääres möödujatele lugemiseks. Need jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel, kuid kirjeldatakse ka ajaloosündmusi. Leidub ka raidpiltidega kive.
Võrreldes teiste linnustega samal ajal leiti frykati linnuses vaid 1 odaots, mida on ääretult vähe , sest relvad olid olulised. Kuninglikud kääpad olid võrdlemisi silmatorkavad.nt Vana-Uppsalas Rootsi kuningate kääpad. Kõige vingemad norra kuningate kääpad, sest need sisaldavad väga hästi säilinud esemeid. Sh hästi säilinud ka puuesemed. Osebergi kääpa leidudes oli nii laev kui ka saan, kus oli skandinaavia kunstkäsitöö ilmekalt peal. Kunst seot ka ruunikividega. Osadel ruunidel kuj mitmesuguseid legende, kogu sõnum on piltides edasi antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga, milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see püstitatud. Ruunikivid pole hauakivid vaid on pühendatud tähtsate oluliste viikingite mälestuseks, kuid nad on tihti langenud võõrsil ja kodukanti on nende mälestuseks püstitatud ruunikivisid. Viikigiajal viikingid tegelikult ei leiutanud, algeline ruunikiri oli juba varem tuntud. Tähed aga aja jooksul muutusid
Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. Loitsud 4.-5. sajandist pärinevad vanimad põhjamaised ruunikirjad. Alates sellest ajast on leitud märke ka põhjamaisest loitsumaagiast. Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid. Eesmärgiks oli välja juurida rahva paganlik usk koos sellele omaste taigadega, mida
annaabi.ee 
