vahendiga. Aine ja väli: Aine ja väli kuuluvad mateeriasse, väljal on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi: 1. Väli omab energiat, mis avaldub aineosakeste vastastikmõjus 2. Üks väli ei sega teist ja teine esimest ja mõjule pääseb ainult kõige tugevam väli Väljad-: 1. Gravitatsiooniväli 2. Magnetväli 3. Elektronmagnetväli Aine koosneb aineosakestest. Erinevate ainete osakesed on aga erinevate mõõtmetega ja seega nad ei pruugi ühte ruumiossa ära mahtuda. Joonkiirus: Selleks nimetatakse füüsikalist suurust , mida mõõdetakse kaare pikkuse ja selleks kulunud aja suhtega: Põhivalem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus ja r on trajektoori raadius
LAINED Kui teatud keskkonnas (õhk, vesi jne.) panna mingi keha võnkuma, siis jõudude tõttu osakeste vahel ei jää see võnkumine väikesesse ruumiossa, vaid levib lainetena ruumi igas suunas. Lained ei saa tekkida igas keskkonnas. Võnkumise tingimuseks on püsiva tasakaaluasendi olemasolu. Selliseid keskkondi nim. elastseteks keskkondadeks. Eristatakse ristlainetust ja pikilainetust. Ristlainetuses keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilainetuses keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laineid iseloomustavad füüsikalised suurused: 1)võnkeamplituud x0 2)periood T(s) 3)sagedus f(Hz)
antud kohas ja hetkel 13.Mikroosakeste liikumist kirjeldava mehaanika, .kvant mehaanika põhivõrrandi andis Schrödinger 14.Määramatuse printsiip näitas, et mida täpsemalt on määratud mikroosakese asukoht (koordinaat), seda halvema täpsusega on määratud tema kiirus 15.Elektronmikroskoobis näeb palju väiksemaid objekte kui valgusmikroskoobis, sest elektronilained on valguslainetest palju lühemad. 16.Piiratud ruumiossa sulustatud osakese (nt elektroni) leiulained muunduvad seisu laineteks 17.Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusesse mahub täisarv elektroni leiulaineid 18.Taani füüsik N.Borh väitis kooskõlas katsetega, et aatom kiirgab (ja neelab) elektronmagnetlaineid ainult juhul kui elektron siirdub ühest elektroni orbiidist teise 19.Kvantfüüsika aatomipilt näitlikustab aatomi ehitust elektron pilve mõistega 20
teatud kindlatel orbiitidel raadiustega r. 1. Joonlõigule pikkusega L sulustatud elektroni leiulained seiskuvad seisulaineteks pikkusega alfa=2L/n, n=1,2,3. 2. Vastavalt de Broglie seosele alfa=h/mv on kvanditud s.o. hüppeliselt muutuv ka osakese kiirus ja energia, neid määrab kvantarv n. 3.Energia jäävusest tingitult saab sulustatud elektron energiat omandada ja loovutada ainult kindlate kvantumite viisi, mis võrduvad lähte ja lõpptasemete energia vahega. 4. Kolmemõõtmelisse ruumiossa sulustatud elektroni leiulained ja energiatasemed on määratud kolme kvantarvuga. 5.Kvantmeaanikas näidatakse , et kolmemõõtmelises aatomise määravad elektroni seiulainete kuju ja orientatsiooni kolm kvantarvu: peakvantarv n=1,2,3..., kõrval ehk orbitaalkvantarv l=0,1,2(n-1) ja magnetkvantarv ml=0,pm 1,pm2....pm l. 7.Elektroni energiatasemed vesiniku aatomis sõltuvad peakvantarvust n, mitmeelektroonses aatomis ka kõrvalkvantarvust L. Magnetkvantarvust sõltuvad
kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega 2) ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõteveaga. Ma ei ole kindel, aga saab vist ka valemitega: E t h ja p x h Elektronmikroskoobi ja valgusmikroskoobi võrdlus? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbu. Objektist tekitavad suurendatus kujutise elektronläätsed. Mis juhtub piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulainetega? Ta ei levi ruumis edasi, ta on piiratud ulatusega keskkonna võnkuv olek. KÜSI ÜLE Millised on kvantarvud ja mida nad määravad? Kvantarvud on n ehk peakvantarv, l ehk orbitaalkvantarv, m ehk magnetkvantarv ja spinn. Määravad elektroni olekuid. Kuidas on seotud elektroni orbiidid ja elektroni leiulained? Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Bohri postulaadid
täpsusega. Suurendade ühe määramise täpsust, kaotame alati teise täpsuses. 19. Mida nim. Potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? - Potentsiaalibarjäär- pinnavolt, mis takistab kuulikesel veereda üle barjääri. Potentsiaaliauk- kahe barjääri vahel olev auk, mis ei lase kuulil august välja minna. 20. Miks suletud ruumis saab mikroosake omandad vaid kindlaid kiiruse väärtusi? - Piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulained muunduvad seisulainetes. Seisulaine on täisarv, ehk osakese kiirus on kvanditud. 21. Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid? - orbitaallained 22. Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul saab see tekkida? - Elektroni statsionaarsetele püsiseisunditele vastavad seisulained. Et ring on otstete, saavad seisulained tekkida ainult siis, kui laine ringeldes end lakkamatult kordab. 23
tekkinud universumi paisumise käigus, pika aja jooksul ja selle põhjuseks võis olla väike häire universumi arengus. Universumi kärgstruktuuri avastasid Tõravere teadlased eesotsas prof. Jaan Einasto. SUUR PAUKKK!!! Suur Pauk on universumi tekkimise teooria. See selgitab, kuidas tekkisid aeg ja ruum. 1) Suur Pauk tekkis 0 sekundil. t=0; 13,7 milj. aastat tagasi. Tekkis ülikuumas T=1032K ja ülitihedast energiast, mis oli koondunud nööpnõelapeast väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades prootoneid ja neutroneid. 4) Universum oli jahtunud 10 000 K tekkisid prootonitest neutronitest ja elektronidest esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit.
tekkinud universumi paisumise käigus, pika aja jooksul ja selle põhjuseks võis olla väike häire universumi arengus. Universumi kärgstruktuuri avastasid Tõravere teadlased eesotsas prof. Jaan Einasto. SUUR PAUKKK!!! Suur Pauk on universumi tekkimise teooria. See selgitab, kuidas tekkisid aeg ja ruum. 1) Suur Pauk tekkis 0 sekundil. t=0; 13,7 milj. aastat tagasi. Tekkis ülikuumas T=1032K ja ülitihedast energiast, mis oli koondunud nööpnõelapeast väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades prootoneid ja neutroneid. 4) Universum oli jahtunud 10 000 K tekkisid prootonitest neutronitest ja elektronidest esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit.
elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on koondunud tuuma. Prootoni mass võetakse võrdseks 1 a.m.ü'ga. Neutroni mass võetakse võrdseks samuti 1 a.m.ü'ga. El.mass on nendega võrreldes väga väike ehk ligikaudu 0 a.m.ü'd.
aegruumiga. Kuigi see ühendamine ebaõnnestus, võeti 1980ndatel Kaluza-Kleini teoorias esinenud mõte superstringiteooria loomisel taas kasutusele. 10-mõõtmeline aegruum on vajalik superstringiteooria lihtsaima variandi korral, keerulisematel juhtudel võib aegruum olla isegi kuni 24-mõõtmeline. Kuigi see võib esmapilgul tunduda ületamatu takistusena, on kõige lihtsamas mudelis kuus dimensiooni kümnest nii väikesed (kokku pakitud väga väikesesse ruumiossa), et jäävad märkamatuks. Madalatel energiatel (nagu igapäevane maailm) oleks ruum tajutav ikkagi vaid kolmemõõtmelisena nii, et vastuolu siit ei teki. Superstringiteooria sobivust elementaarosakeste ja nendevaheliste interaktsioonide maailma kirjeldamiseks peavad näitama juba kaugemas tulevikus läbiviidavad katsed. 1984. aastal tõusis stringiteooria jälle huviorbiiti, kuna ei suudetud tõestada, et
iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). · Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon: · Difusioon on ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks kontsentratsioonide erinevust erinevate ruumiosade vahel. · Difusioon seletab näiteks parfüümide ja feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon: · Efusioon on gaasi molekulide tungimine läbi väikeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiossa. · Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Sama seos kehtib ka difusiooni kiiruse kohta. · Sellest võib järeldada, et gaasi molekuli keskmine kiirus on pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Eksperimentidest erinevatel temperatuuridel ilmneb ka, et efusiooni ja seega ka gaasi molekulide keskmine kiirus on võrdeline temperatuuri ruutjuurega. Gaaside kineetiline mudel: · Gaas on molekulide kogum. Gaasi
jõujaamad). Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam. Ainsad kasutust leidnud jaamatüübid on raskemaid aatomituumi kergemaks lõhustavad tehnoloogilised rajatised, kus lõhustumist suudetakse suhteliselt hästi kontrolli all hoida. Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus untsumineku tõenäosus on seoses ühte ruumiossa kontsentreeritud aine ja energia hulgaga. Tuumajaamades on see kontsen-tratsioon paratamatult suur ja nagu näitab ajalugu, on sõltumatult ohutus-abinõudest ikka mõni koht, kust loodusjõud läbi murravad. Olgu põhjuseks katsetamishimulised energeetikud nagu Tshernobõlis või midagi muud probleemiks on see, et tänase tuumatehnoloogia puhul on elusorganismide genoomile liiga ohtlikud ained ja protsessid liialt õhukese seina taga.
seadmes oli kõrgvaakum ja fooliumi polnud, tekitas a-osakeste kitsas kimp ekraanil heleda stsintillatsioonide tingikese, panneks nende teele aga fooliumi, jagunesid nad hajumise tõttu ekraani suuremale ringikujulisele pinnale. Osa alfaosakesi hajus aga suuremate kui 90´ nurga all. Selgus, et mida väiksem on raadius, seda suurem on a-osakeste tõukav jõud ning a-osakest on võimalik tagasi paisata vaid sel juhul kui aatomi positiivne laeng ja tema mass on kontsentreerunud väga väiksesse ruumiossa. Järeldus- aatomituum on väikeste mõõtmetega keha, millesse on kontsentreerunud peaaegu kogu aatomi mass ja kogu aatomi positiivne laeng. Leiti ka sarnasus päikesesüsteemiga (joon lk 104) Planetaarne aatomimudel- aatomi keskel asub pos-lt laetud aatomituum, millesse on koondunud kogu aatomi mass. Aatom on tervikune neutraalne, mistõttu aatomisiseste elektronide arv, samuti nagu tuuma laeng, võrdub elemendi järjenumbriga perioodilisuse süsteemis
Aatomi mass on kontsentreerunud põhiliselt tuuma, samas on tuum kogu aatomi mõõtmetega võrreldes väga väike. Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. 11. Bohri vesiniku aatomi mudel ja aatomite kiirgusspektrite kujunemine. Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. 12. Aatomite elektronkate. Aatomi tuuma ümbritsevasse ruumiossa kuuluvad elektronid moodustavad elektronkatte. 13. Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone 14. Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid. 15. Metallid ja mittemetallid nende paigutus elementide perioodilises süsteemis.
pika peenikese niidi otsas rippuvat rasket kuulikest. Sellise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: T = 2 l/ g , kus T ( s ) - võnkeperiood, 2 l ( m ) - pendli pikkus, g ( m/s ) - vabalangemise kiirendus. 1.2.3. Lained Kui mingis keskonnas ( õhk, vesi, jne.) panna mingi keha võnkuma, siis jõusidemete tõttu osakeste vahel ei jää see võnkumine väikesesse ruumiossa, vaid levib lainetena ruumi igas suunas. x s Ristlaine graafik, kus x on hälve ja s kaugus laineallikast. Lained ei saa tekkida mistahes keskkonnas. Võnkumise tingimuseks on püsiva tasakaaluasendi olemasolu. Seega saavad võnkumised tekkida ja lainena edasi kanduda vaid keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Selliseid
Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist). Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel; jahutussegude valmistamisel; ainete puhtuse hindamisel; molaarmassi leidmisel (krüoskoopia). 69. Difusioon ja efusioon (mõisted, selgitus). Efusioon on gaasi molekulide tungimine läbi väikeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiossa. Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. Efusioon on 15 protsess, mille käigus gaasi molekulid lähevad läbi väikese ava. Ava mõõtmed on väiksemad kui molekulide vaba liikumistee pikkus. Efusiooni kiirus sõltub gaasi molekulmassist. Suurema molekulmassiga gaasid aeglasemalt, väiksema molekulmassiga
annaabi.ee 
