Aktsiaseltsi A. M. Luther ajaloost, mille disainiajaloolased on tihti teenimatult kahe silma vahele jätnud, ning rõhutada Lutherite panust nii vineeritehnoloogia kui ka mööblikujunduse arengus. Näituse ajendiks oli 2002. aastal ilmunud Inglismaal elava Eesti disaineri Jüri Kermiku monograafia "A. M. Luther 1877 - 1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus", mis pälvis Eesti riigi kultuuripreemia. Jüri Kermik (s. 1957) on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ruumikujundaja, kes alates 1992. aastast elab ja töötab Inglismaal. Tallinna Lutheri vabriku ajaloo vastu hakkas ta huvi tundma seoses magistritööga Londoni Kuninglikus Kunstikolledzis, mille kaitses 1994. aastal. Uurinud Lutherite perekonna arhiivi Inglismaal, kaitses Jüri Kermik 1998. aastal doktorikraadi vineeritehnoloogia ja -disaini ajaloo alal. A. M. Lutheri vabriku loomine, 1880 1940 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma
Dekooris domineerivad vanad motiivid. 12 Inglise barokk ja Rokokoo (Georgian Stiil ja Chippendale stiil) Georgian stiil sai alguse 1715 aastal. Georgian stiil hilisbarokk ja regendistiil, Chippendale stiil rokokoo, Adami stiil varaklassitsism. 18. saj. Palladislikule maitsele orienteeritud. Võeti kasutusele kõik, mis oli klassikalise maitsega. Tuntuid ruumikujundaja W. Kent, kellele meeldisid värvikontrastid, tema kujundatud ruumid mõjusid jõulisena. Rõhutati sümeetrilist ruumist-ruumi vaadet. Mööbel oli tehtud mahhagoonist, imporditud oli puud Cubast, Brasiiliast, ning kuna puu ise oli kallis, siis tehti sellest vineeri, millega kaeti odavamast puidust tehtud eset. Inglise traditsiooniline puu Pähkel, millest samuti tehti vineeri. 13
Samas: lapsepõlv oli põnev – kui nad Tallinnas elasid, võeti Anu tihti kirjanike pidudele ja suursündmustele kaasa. Isal oli väga lai kultuuriinimestest suhtlusringkond. Gustav Ernesaks käis külas ja väiksel tüdrukul kästi “pulgad peale panna”, et malelaual öö otsa lahingut lüüa. Kunsti juurde jõudmine käis ka loomulikult, elukeskkonna ja sõprade tõttu. “Ma elasin Vaarika tänavas, Maasika tänavas elas üks tore ruumikujundaja Olga Maasik, kellel oli kolm last, kellest kahest said kunstnikud, ühest laevakapten. Tema pani oma lapsi akvarelle tegema, mina siis ka maalisin. Ja nad käisid meil maal külas, siin looduses maalisime. Tema leidis, et mul on annet. Aga esimese korraga ma kunstiakadeemiasse sisse ei saanud, läksin sisseastumiskatsetele maali erialale ja põrusin. Maali hinded olid mul küll vist suisa viied, aga joonistamises ei läinud hästi. Joonistasin ja joonistasin mingit poolakti või akti,
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: „rütmiline joon“, „meloodiline joonistu“ jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918) ● EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese
annaabi.ee 
