Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb
On olemas lõpmatu hulk erinevaid ruume ja aegu, igaüks oma kindlas inertsiaalsüsteemis. Aeg ja ruum võetakse kokku koondmõistega, mida nimetatakse aegruumiks. Kui ruumi elementideks on punktid ja aja elementideks hetked, siis aegruumi elementideks on punkthetked ehk elementaarsündmused või lihtsalt sündmused. Elementaarsündmus on sündmus, mis toimub kindlal hetkel kindlas punktis. Mingis meelevaldselt valitud inertsiaalsüsteemis on igal sündmusel neli koordinaati - kolm ruumikoordinaati ja üks ajakoordinaat. Need pole absoluutsed suurused, nad sõltuvad inertsiaalsüsteemist. Aga sündmus ise on midagi absoluutset: ta on olemas igas inertsiaalsüsteemis, olgugi et tema koordinaadid on igas süsteemis erinevad. Neljamõõtmelisel aegruumil on oma eriline geomeetria. See pole midagi muud kui relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku
Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² 8. Mis on aegruum? Kuidas kujutatakse aegruumis seisvat objekti, sündmust ja liikuvaid objekte. Kuidas aegruumi abil analüüsida sündmuste võimalikku seotust AEGRUUM, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z. Seoses sellega, et on olemas piirkiirus valguse kiirus vaakumis , ei ole aeg ja ruum teineteisest sõltumatud, mistõttu neid ei saa käsitleda lahus. (kujutamist vaata õpik lk. 8) 9. Milline on kiiruste liitumise valem. Millised järeldused saab sellest teha? (Kui üks kiirustest on valguse kiirus, kui kiirused on väikesed) vk=(u+v)/1+(uv/c2) Kui keha liigub ühes süsteemis kiirusega c(valguse kiirus), siis liigub ta
Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.15.Mis on klassikalise mehaanika ja relatiivsusteooria erinevused? Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. Mehaanikas on kõik inertsspsteemis samaväärsed, sest füüsikaseadused on neis kõigis ühesugused. 16.Ruumi ja aja omadused Aeg on ühemõõtmeline, kirjeldatav 1 arvuga. Ruum seevastu on kolmemõõtmeline, kirjeldatava 3 arvuga. Aegruum on neljamõõtmeline, 1 aja- ja kolme ruumikoordinaati.17.Massi ja kiiruse seos.Mida see valem näitab? Impulss – ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis ning iseloomustab keha liikumist. p=mv 18.Energia jäävuse seadus on jäävusseadus füüsikas, mis väidab, et energia on jääv. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.19.Üldrelatiivsusteooria põhitõed. /3/ *pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas
Füüsik a KT kordamisküsimused 1. MÕISTED Aegruum- Punkti liikumise kirjeldamiseks on kasutatud nii aega, kui ruumi. On 4-mõõtmeline ning koordinaatideks on üks aja- ja kolm ruumikoordinaati. Ajadilatatsioon- Aeg liigub paigalseisja jaoks. EHK aja liikumine/aeglustumine valguse kiirusel liikuvas süsteemis paigalseisja/vaatleja jaoks. Pikkuste kontraktsioon- Pikkuste mõõtmete vähenemine liikuvas sihis, kui objekt liigub valguse kiirusel. Seisuenergia- Footoni seismajäämisel/peatumisel läheb ta mass üle seisuenergiaks. Mass ja energia võivad teineteiseks muutuda. Kineetiline mass- Seda omab liikuv keha, ehk liikuva keha mass suureneb seisvaga korda.
Harmoonilisevõnkumised s ( x2 x1 ) 2 ( y 2 y1 ) 2 ( z 2 z1 ) 2 (ict 2 ict1 ) 2 diferentsiaalvõrrand? Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade .. Sellist seost peavad rahuldama kõik liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme x x 0 2 võnkumisseadused,mis kujutavad ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) 0 Resonants-Nähtust kus amplituud sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist „kaugust“ nii nagu kasvav järsult kui sundiva jõu sagedus ikka 2 punkti vahelist kaugust. Intervall ei muutu üleminekul ühest (s) läheneb süsteemi oma a inertsiaalsestsüsteemist teise
raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist ,,kaugust" nii nagu ikka 2 punkti vahelist kaugust. Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsestsüsteemist teise. 8) Relatiivsusprintsiip? Galilei relatiivsusprintsiip kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. Versio 2: Mitte mingisugused
v=vo+at. jõud, kiirus ja kiirendus on vektorid, millised omavahel seotud otseselt. Jõud ja kiirendus on omavahel otseselt seotud, sest jõud annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1 m/s2. F=m*a. 43. Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest (jooksvatest) lainetest erinevad? Seisvad lained tekivad kui: Seisev laine ei ole laine selle sõna tavamõttes, sest ta ei kanna edasi energiat (küll aga omab seda). Vastavalt sellele ei sisalda seisva laine faas ruumikoordinaati ja sõltub vaid ajast.Ta on seega keskkonna võnkuv olek. Seisvaid laineid iseloomustavad paisud (maksimaalne amplituud) ja sõlmed (minimaalne amplituud=0 ning faasi märgi muutumine). 44. Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga? Ei teki potentsiaalide vahet ehk ei teki pinget. 45. Gaasi olekuparameetrite vahelist seost kirjeldab olekuvõrrand: pV=nRT. Mis ühikud? P= pa, V=m3, n=mol, R = J/ mol *K, T=K 46
t., et molekulaarjõud puuduvad ka väga madalatel temperatuuridel, mis pole päris õige, kuid reaalsetes arvutustes tekkiv viga on väike. Ka ei ole ideaalse gaasi mudel päris järjekindel. Mitmest aatomist koosnevaid gaasimolekule (N 2, O2, H2O veeaur jne.) ei vaadelda punktmassidena, vaid aatomitest kui punktmassidest koosnevate jäikade mehhaaniliste süsteemidena. Selliste süsteemide massikese liigub kulgevalt, selle asukoha määramiseks on tarvis kolme ruumikoordinaati, kuid need süsteemid võivad ka pöörelda massikeskmega seotud taustsüsteemis ümber kõigi kolme koordinaattelje, seega on süsteemi asendi määramiseks vaja veel kolme pöördenurka selle taustsüsteemi telgede suhtes, seega on paljuaatomilisel ideaalse gaasi molekulil 6 vabaduseastet. Pöörleval süsteemil on ka kineetiline energia, ka pöörlemise vabaduseastmete kohta tuleb samuti 1/2R kilomoolsoojust. Kaheaatomiliste molekulide korral suunatakse üks
annaabi.ee 
