Tallinna 21. Kool Tuule Kivihall 11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol.
põhinevat karkasskonstruktsiooni ja hoone funktsioon ja konstruktsioon moodustasid terviku. Ehitised sarnanesid täisnurkse tahukaga ja olid enamasti valgeks krohvitud. Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi. Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus. Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid läksid sujuvalt üle ühest teiseks, tekkis voolav ruumikontseptsioon. Peale elamute ehitati funktsionalismistiilis ka muid avalikkust teenivaid hooneid: koole, kinosid, haiglaid jms. Revolutsiooniline uuendus oli ka Grete Schütte-Lihotzky kavandatud 2 ,,Frankfurdi köök" - kõik funktsioonid olid 6,5 ruutmeetri peale mahutatud, maksimaalse ruumisäästlikkuse põhimõttel. Saksa, Hollandi ja Tsehhi arhitektuuris tähendas see vormide selgust, puhtaid
lagunemine Anakronism - eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega Draama ajakontseptsioonid: Objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus Progresseeruv – staatiline Lineaarne – tsükliline (korduv) Müüdiline ehk tsükliline aeg on suletud, ringlev,taaskorduv, Diskursiivne (ajalooline, lineaarne) aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv. Ruumikontseptsioon – lava ja ruumi suhe Auditiivsed märgisüsteemid – lingvistilised ja paralingivistilised märgid Leitud koht – mittetavapärane teatriruum, lavastuse tarbeks kohandatud (loodus, tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud ruumis; multifookus ja lokaalfookus(osa publikust näeb ja kuuleb) Kohaspetsiifiline teater – lavastus seotud kindla paiga, ruumi või hoonega.
erinevates aegades nt ''Hirm sööb hinge seest'' fragmentaarsus – suuremaid ajaühikuid pole, pisikesed killud, pole ajalises järgnevuses ega pruugi olla seotud, kuid killud moodustavad terviku, omane post- dramaatilisele Lavakujundus e stsenograafia – kr. k lavale kirjutamine stsenograafia tänapäevane tähendus: lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Lavakujundus loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme (esteetiline tasand) viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikontseptsioon – lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga, kuidas konkreetselt ehitatud selle sisse, lava ja lavavälise ruumi suhe – nt ka lavatehnika jne, lava ja saali omavaheline suhe - näitlejad ja publik Black-box – võimaldab muuta ruumisuhteid, lava asetust, publiku asetust, võimaldab nii frontaallava kui keskkonnateatrit, sageli jäädakse frontaallava skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt
· Fiktsionaalne ruum Stsenograafia lavakujundus. Loob lavastuse füüsilise keskkonna, visuaalse ilme. Viitab tegevuse kohale ja ajale. Loob näitlejale laval liikumisvõimalused. Määrab lava-saali suhte, materjalid ja lavaruumi sisemiste suhete organiseerituse. Lavaruum realistlik (jäljendab konkreetset kohta) vs tinglik (abstraktne, annab mingid märgid, millest loome ise lavaruumi); mimeetiline (jäljendav) vs mänguline (teatrimäng ja teater kui mäng tulevad esile) Ruumikontseptsioon: - Lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga inimese tee teatrisse - Lava ja sellevälise ruumi suhe kas lavaruumi on vastavalt lavale kohendatud? - Lava ja saali omavaheline suhe kuidas publiku ja näitlejate paigutus on organiseeritud? Kas on kontakt? · Klassikaline kreeka lava kultuskoht, tuhandeid vaatajaid, vabas õhus, publik istus poolringis, lava taga oli sein. Illusoorset maailma ei saa luua. Näitlejatel sümbolistlikud kostüümid.
Horta H. van de Velde), Prantsusmaal (H.Guimard)., Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias (A. Gaudi). Konstruktiivse juugendi esindajad Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 14 tegutsesid Inglismaal, Šotimaal (Ch.R. Mackintosh), Austrias( O. Wagner) ja Saksamaal (A. Endell, R. Riemerschmid. Juugendile on iseloomulik, et hoone arhitekt tegi ka sisekujunduse ja mööbli. Sisekujundus. Uus ruumikontseptsioon ilmnes juba Arts and Crafts’i põhimõtetele tuginevas protojuugendis (Ph. Webbi Punane maja 1859), kus eluruumide funktsionaalne paigutus, ehedate materjalide kasutamine ning ruumide ornamentaalne lahendus moodustasid ühtse terviku. Ühtse kooskõla idee oli omane ka juugendlikule interjöörile, kus värv oli ruumis üks tähtsamaid komponente. Interjööris ja selle juurde kuuluvates esemetes oli kõige enam võimalik väljendada kunstide sünteesi, mis oli kooskõlas juba 1860
RUUMITAJU Piaget´ arengustaadiumitega vastavuses: Ruumi erinevate käsitluste kontseptuaalne mudel. Haaramisruum on ala, milles objektid on Egotsentriline= position käeulatuses. Kaugem ruum on haardeulatusest kaugemal. Ajaruum viitab olevikule, Konkreetne= cue minevikule ja tulevikule. Vaimne kujutelm (kujuteldav kast) on aju loodud Formaalne= place ruumikontseptsioon. Tegelik ruum ja kognitiivne ruum • Kognitiivseks ruumiks kutsutakse sisemist ruumi representatsiooni ehk arusaama sellest, Ruumitaju uurimise lähted ja ajalugu mida väljaspool nähakse.