Ühtlasi peaks avanema pilditöötluse tööriistariba, aga kui ei avane, siis saad selle menüükäsuga Vaade > Tööriistaribad > Pilt (ingl. View > Toolbars > Picture). Kui pildi peal nurgas või serval olevast mustast ruudust „kinni haarata“ ja seda siis lohistada (vasakut hiirenuppu all hoides hiirt liigutades), siis saad pildi suurust muuta. NB! Kui hoida lohistamise ajal all Ctrl-klahv, siis pildi suurust muudetakse mõlemast vastas- küljest (serval olevat musta ruudukest lohistades) või kõiki külgi korraga (nurgal olevat musta ruudukest lohistades). Kohe peale pildi lisamist tuleks esimesene ära määrata pildi paigutuse tekstis ehk mähkimise. Seda saad teha tööriistareal oleva nupuga, millel koera kujutis, või tee parem hiireklõps pildi peal ja vali hüpik- menüüst käsk Vorminda pilti… (ingl. Format Picture…)
AO4 ehk MS Excel (Andra-Liis ja Marina 12.kl) 1. Mis on lahter? 2. Kuidas muuta ridade ja veergude suurust? 3. Kuidas toonida üht pealkirja tabelis? 4. Kuidas ja miks vormindatakse lahtreid? 5. Mis on lahtri suhteline ja lahtri absoluutne aadress? 6. Valemite koostamine põhimõtted! (+; - ; *; / ) 1. Iga tabeli ruudukest nimetatakse lahtriks e pesaks. Lahter (cell) on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25 2. Vaikimisi on iga lahtri pikkus 10 tähemärki. Kui lahtrisse sisestatav tekst on pikem, siis näidatakse temast seega ainult 10 esimest tähte. Kogu tekstinähtavale toomiseks tuleb nihutada lahtri või rea laiust just samamoodi nagu seda tehti akende laiuse muutmisel (viia hiire nool
kriipsindeksi tähis tamiseks sõna kursor. Kursori harude suurust juhitakse põhimuutujaga CURSORSIZE, mis näitab mitu protsenti kuvari kõrgusest on kursori püsthaara pikkus. Täppistööde jaoks võetakse ~ 5%, Juhendi näidetes on kasutusel 100%. Kursori ristile tuleva haaramis-ruudukese kuvamist juhib põhimuutuja APBOX : 0 – kursori ristil ei kuvata visiiri ruudukest („vaikimisi”); 1 – lülitab sisse AutoSnap-ruudukese (kasutatav vaid siis, kui on valitud kas Marker, Magnet või SnapTip). Käsundusaken – tavaliselt kerimisriba(de)ga varustatud aken, mille abil saab muuta mingit joonestamise omadust, näiteks kihile omistatud jooneliiki või –värvust jne. Kuulub tavaliselt mingi vestlusakna koostisse.
11 Teisendame siinuseks, kanname üle nt amplituud 1000, kestus 5 diskr.perioodi, faas 0. Iga arvu paneme kirja 10 bitiga.´, st kokku 30 bitti, mitte ei lähe 60 ega 300 Mbit. Mingi osa lõhutakse väiksemateks osadeks: tehakse koosinusteisendus igal ruudul. Toores pilt – 512 bit. Tav ühes otsas (punased) suured nr, teises väikesed. Üle kanname ainult piisavalt suured nr, nt 4 ruudukest ainult, 32 bit. DCT – A discrete cosine transform (DCT) expresses a finite sequence of data points in terms of a sum of cosine functions oscillating at different frequencies. DCTs are important to numerous applications in science and engineering, from lossy compression of audio (e.g. MP3) and images (e.g. JPEG) (where small high-frequency components can be discarded), to spectral methods for the numerical solution of partial differential equations
8.3.12. Aruande objektide redigeerimine Objekti redigeerimiseks märgistatkse see esmalt. Kui soovitakse redigeerida korraga rohkem kui ühte objekti, hoitakse märgistamise ajal Shift klahvi all. Objekti: · teksti sisu muutmiseks vajutatakse klahvi F2 · kustutamiseks vajutatakse klahvi Delete Access- lihtne ja vajalik 42 · suuruse muutmiseks venitatakse märgistatud objekti ümber tekkinud vastavat musta ruudukest, kuni saavutatakse sobiv suurus · pukseerimiseks klikatakse hiirega sellel. Objekti saab nihutada, kui kursor on käe kujuline. · Värvide lisamiseks kasutatakse vormindamisriba (joonis 8.10): Nupp Nimetus Tegevus Fill/Back Color muudab objekti või lahtri tagapõhja värvi Font /Fore Color muudab objekti teksti värvi Line/ Border Color muudab objekti äärise värvi
Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täosus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. · Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus-
Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täosus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus-
Infosisaldus (log2(1/p) või log2n, sest p on 1/n. 3 2 Infosisalduse ühik on BITT (binary digit) e infokogus, mis antakse edasi üheainsa kahendmärgiga. Kahendsüsteem – on/ei ole e AP/ ei ole AP BAIT –infokogus, mis antakse edasi 8 bitiga. Pmt 8 ruudukest ,kus 0 või 1. Aktsioonipotentsiaal kasutab kahendsüsteemi! Kõik meeled koos 1010 bit/s aga teadvustatud taju on 100 bit/s (infovool ehk kanali mahtuvus) .NB! 1ms üks AP Kommunikatsioon – info ülekande protsess ja selle osad. Müra- informatsiooni kulgemise häired infokanalis Redundants ehk liiasus- see osa sõnumi infohulgast, mille võib eemaldada, ilma ,et läheks kaduma sõnumi sisu e essentsiaalne informatsioon. Redundants on vajalik
Kuidas EKG-d hinnatakse? Kasutage kõigi EKG-de hindamiseks järgmist skeemi. 1. Kas see, mida ma monitoril/paberil näen, on minu patsiendi EKG või hoopis artefakt? (Kontrollige elektroodide ühendusi ja signaali võimendust; kas kõigis osades on ühesugune rütm?) 2. Kas esineb mingi elektriline aktiivsus? 3. Milline on QRS-sagedus? 4. Kas QRS-sagedus on rütmiline või arütmiline (mõõtke kaugused paberimärgiste abil)? 5. Kas QRS-kompleks on normaalne (< 12 ms = < 3 ruudukest) või laienenud? 6. Kas kodade tegevus on leitav (P-saki olemasolu)? 7. Milline on kodade tegevuse (P-saki) ja vatsakeste (QrS-kompleks) sageduse suhe? (Allikas: European Rescuscitation Council Advanced Cardiac Life Support Manual) Artefakt – kunsttoode; kunstlik, häiretest tekkinud, mittereaalne leid Teadmiste kontrolli küsimused 1. Selgitage EKG-kõvera moodustumist. 2. Selgitage, milles seisneb erinevus EKG-pildi ja südame hemodünaamilise tegevuse vahel. 3
annaabi.ee 
