Gkr Koreserikas rähkne gleimuld TzG Maetud gleimuld Gk Rähkne gleimuld TzM Maetud madalsoomuld B Rusukaldemuld Tu Puistangumuld Bg Gleistunud rusukaldemuld Tug Gleistunud puistangumuld BG Rusukalde gleimuld TuG Puistangu gleimuld Tx Eemaldatud muld TuM Puistangu madalsoomuld Txg Gleistunud eemaldatud muld Pu Puistangupinnas TxG Eemaldatud gleimuld Pug Gleistunud puistangupinnas TxM Eemaldatud madalsoomuld PuG Glei-puistangupinnas
tingimusi ning tagab ohutu laevaliikluse. Tihe seos on kartograafia geodeesia arvutustehnika ning merefüüsikaga. 2. Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C 3. Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne: Loomteggekine, Mariinne:meretekkeline Pinnavormide sklulptuursuse tekkepõhjus. 4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid.
aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk
Allpool harude ühinemiskohta algavad Niagara joa juurde kuuluvad kärestikud, milles jõgi hargneb uuesti. Harude vahele jääb Kitsesaar (Goat Island), mis moodustab mõlemal pool saart joa ning selle pindala on umbes 30 hektarit. Vasakpoolne peaharu langeb hobuserauakujuliselt Hoburaua joana (Horseshoe Falls) sügavasse uuristusbasseini. Parempoolne, kitsam ja madalam haru langeb Ameerika joana (American Falls) rusukaldele ja rusukalde jalamil ühineb peaharuga. Jugadest allpool on jõgi sügavas järsunõlvalises kanjonis laevatatav. Umbes 4 km jugadest allpool kanjon aheneb ja muutub kärestikuliseks. Ühes kohas muudab jõgi järsult suunda. Pärast kuristikust väljumist voolab jõgi rahulikult ja laevatatavana Ontario järve, mis suubub hiljem lõunarannikul. 3 Ajalugu Niagara jõgi ja juga on tuntud väljaspool Põhja-Ameerikat alates hilisemast 17.
D Deluviaalmuld nd Dg Gleistunud deluviaalmuld sj DG Deluviaal-gleimuld sj-ld Rusukaldemullad B Rusukaldemuld ll Bg Gleistunud rusukaldemuld kl BG Rusukalde gleimuld lul Tehismullad Tx Eemaldatud muld Txg Gleistunud eemaldatud muld TxG Eemaldatud gleimuld TxM Eemaldatud madalsoomuld TxR Eemaldatud rabamuld Ty Segatud muld Tyg Gleistunud segatud muld TyG Segatud gleimuld TyM Segatud madalsoomuld Tz Maetud muld Tzg Gleistunud maetud muld TzG Maetud gleimuld TzM Maetud madalsoomuld
Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud
Jaotatakse veereziimi järgi: toorhuumuslik või turbahorisont. Enamasti metsade all, kuid uuritud ka põllukultuuride B rusukaldemuld kasvatamist (E. Leedu). Bg gleistunud rusukaldemuld BG rusukalde gleimuld Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: Puistangumuld Tu Tehismullad T Gleistunud puistangumuld Tug
annaabi.ee 
