Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
aastal välja valikkogu "Luuletused", mis sisaldab luuletusi umbes kolmekümne viie aastasest perioodist. Valikkogu "Kohvikumuusikat" ilmus 2001. aastal. See kogu on eelmistega võrreldes kõige lüürilisem, kuid selles on pisut rohkem melanhoolsust ja tagasivaatelisust. 2004. aastal ilmunud "Vannituba" on 8-leheküljeline lasteraamat. Kuigi Rummo oli vältinud ammendava luuletuskogu väljaandmist, ilmus 2005. aastal 415- leheküljeline "Kogutud luule". 2.2 Näidendid ja lasteraamatud Rummot kui draamakirjanikku tuntakse eelkõige "Tuhkatriinumängu" autorina. Põhjus on ilmselt selles, et Rummo on üks tsenseeritumaid autoreid eesti kirjanduses ning peamiselt on tsensuuri tegevuse tõttu ilmumata jäänud või puuduliku retseptsiooni all kannatanud just Rummo draamalooming. (Lepik, 2001) 6 1969. aastal kirjutatud ja lavastatud näidendis "Tuhkatriinumäng" arutletakse mõtleva ja
kasutatakse sõna- ning lausekordusi. Neid asju vaadeldes võib päris kindlasti väita, et Alliksaar armastas eesti keelega eksperimenteerida – ta töötas nagu luulelaboratooriumis, kus töötas välja uusi emotsionaalse värvinguga liitsõnu, lihtinimesele ülitundmatute sõnadega pealkirju ja palju muud. Olles mõjutanud paljusid hilisemaid luuletajaid, on võimalik, et just tema olulisemaks järeltulijaks peetakse Paul-Eerik Rummot. Mees, kes on koostanud mõned luulekogud Alliksaare loomingust ja need sedaviisi rahvale toonud. Tänu sellele võib isegi öelda, et niikaua kui elavad Alliksaare luuletused meie eludes, elab justkui Artur Alliksaar ise ka! 9 LISAD Lisa 1. Luulenäited Kõik loomingunäited on võetud kogumikust „Päikesepillaja“, kus luuletused jagunevad
Erinevalt tavapärastest klišeelikest lapsepõlve kirjeldustest, on Juhanit kirjeldatud kui „halba last“. Teine oluline teema on aeg ise – unustamine jm. Ta ei räägi tolleaegsest poliitikast ja traumadest (1950ndad). See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju
luuletraditsioon ja uuenduslik traditsioon saavad kokku ja tekib sümbioos. Selle raamatuga algas rahvusvaheline tuntus. Võrreldes Rummoga on Kaplinskil siin rohkem loitsuline ja laululine laad, hämaram ja müstilisem. Peale seda luule muutub, 1970ndatel on vaheldumisi erilaadi luulet. Valge joon Võrumaa kohale (1972) jätkab eelmist luulekogu, kuid ka muudab. Rohkem vabavärssi ja haakub Rummo ,,Saatja aadressiga.." Ajakajalisem. 1960ndate ja 1970nda vahetusel ühendab Kaplinskit ja Rummot otsivad uusi võimalusi ja liiguvad proosalähedaseks luuleks. 1970-1980ndatel kirjutab mitmes laadis. Järgmised kolm teost ennustavad muutust ette: ,,Õhtu toob tagasi kõik" (1985) murrang. Osutab kirjutamise protsessile; ,,Tükk elatud elu" (1990) ja ,,Hinge tagasitulek" (1990) religioosne poeem. Avalik keskendumine religioossetele otsingutele. ,,Jää ja Titanic" (1995) seotud 1994.a Estonia hukuga. ,,Silm. Hektor" (2000) Erinevad lahendused
1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 – Kolmas loominguperiood. See jääb algselt käsikirja, ja hakkab nii ringlema. Selle raamatu ettelugemisi korraldab ka Rummo. Ta pole tsensuuri läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks. Suured metafoorid kaovad äkki ära. Maailm muutub kuidagi hajusaks ja suhteliseks. Suhtelisus on ka mingi probleemide ring, mid hakkab 60ndate lõpus Rummot saatma. Tulevad luuletused, mis tulevad välja ruumipeegeldustes (peal/all, tõeline/mittetõeline). Laias laastus edasised tekstid jätkavad sarnast teemat. 2005 Kogutud luule Jaan Kaplinski (s. 1941) Ta sündis 1941. aastal poola keele ja kirjanduse lektori perekonda. Ta pole oma isa oma teadlikus elus kohanud. Ema oli pärist Võrumaalt ning tegutses edaspidi tõlkijana, sellega hakkas tegelema ülikoolipäevil ka Kaplinski ise
kassi eest? Kõigis juttudes, mida Unt on jõudnud rääkida, paistab silma, et tegemist on maapoisiga, kes tahab väga sellest keskkonnast välja. Maalt-linna hakkab liikuma. Esmalt keskkooli Tartusse Forseliuse kooli. Seal on kirjanduskallak, süvendatud õpe. Õpetaja mõju Undile olemas, ambivalentne mõju. 62 lõpetab keskkooli, tuleb ülikooli ajakirjanduse erialale. 62-67 ülikoolis ja hakkab 66ndast aastast tööle Vanemuise kirjandusala juhatajana. Saab selle töö pärast Rummot. 66-72 töötab Vanemuises. Teatrikirjanduse ideoloogia väljamõtlemine, Hermaküla ja Tooming viivad selle ellu. See aeg on väga teguderohke. Unt kirjutab aktiivselt, tegutseb teatris, esimesi näidendeid. Segaseks läheb kogu isiklik elu. Teist abielu lahutust elab Unt raskelt üle. 70ndate alguses eraeluline kriis, läheb Toomingate, Hermaküladega tülli ja hülgab Tartu, läheb Tallinna. Eraeluline kriis on olemas küll. 70ndad ei ole loomngukriis, vaid käivitab loomingumootori
annaabi.ee 
