paralleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360º. Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 19.Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Gegraafilised ja magnetilised meridiaanid koonduvad pooluses ja nad ei ole omavahel paralleelsed. Geograafiline ja magnetiline asimuut ei ole konstantsed ühe ja sama sirgjoone eri punktides, sellepärast kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka. 20.Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.) 21.Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti
17. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 18. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) 19. Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega
Loetakse päripäeva 0-360. Kasutatakse kõigil põhilistel kaasaegsetel navigatsiooniriistadel ja kaartidel; 2) poolringsüsteem loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 180 kraadini. Kasutatakse meresõidu astronoomias; 3) veerandringi süsteem loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 90 kraadini. Kasutatakse meresõidu astronoomias; 4) rombisüsteem jagab horisondi 32-ks rumbiks. 1 rumb = 360 / 32 = 11,25 kraadi Pearumbid: N=0 S = 180,0 E = 90,0 W = 270,0 Veerandrumbid: NE = 45,0 SE = 135,0 SW = 225,0 NW = 315,0 Rumbisüsteemi kaasajal kasutatakse tuule ja hoovuste suundade määramisel ja prognoosides kusjuures tuul puhub "kompassi sisse" hoovus liigub "kompassist välja".
Kus: V kiirus, sõlmedes S läbitud vahemaa th kulutatud aeg, tundides Sm läbitud vahemaa, meetrites ts kulutatud aeg, sekundites tm kulutatud aeg, minutites Horisont e silmapiir on vaatleja silmaulatuse äärmine kaugus Nähtavuskaugus D=2,08e + 2,08H H eseme kõrgus merepinnast, e vaatleja silmade kõrgus Rumb - horisont jaotub 32 rumbiks e. osaks, mille väärtus on 1R=360o/32=11o15' Traavers ristsiht laeva pikisuunaga Põhjakurss suund, mida mööda laev omaliikumise ja hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel. Juhttuli üks tuli mitme erineva sektoriga. Valge
V = S/th th = S/V V = Sm*2/ts S = V*th tm = S* 60/V teepikkus = kiirus x aeg Kus: V kiirus, sõlmedes S läbitud vahemaa th kulutatud aeg, tundides Sm läbitud vahemaa, meetrites ts kulutatud aeg, sekundites tm kulutatud aeg, minutites Horisont e silmapiir on vaatleja silmaulatuse äärmine kaugus Nähtavuskaugus D=2,08e + 2,08H H eseme kõrgus merepinnast, e vaatleja silmade kõrgus Rumb - horisont jaotub 32 rumbiks e. osaks, mille väärtus on 1R=360o/32=11o15' Traavers ristsiht laeva pikisuunaga Põhjakurss suund, mida mööda laev omaliikumise ja hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel. Juhttuli üks tuli mitme erineva sektoriga. Valge tuli
tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0°- 360°). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7°. Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. Kasutusele võeti, et lihtsamates ülesannetes vältida meridiaanide koonduvuse mõju pidevat arvestamist. Joone rumbiks nim antud suuna ja keskpäevajoone lähima suuna vahelist teravnurka, mida mõõdetakse 0° kuni 90°- ni ida või lääne suunas. Teravnurgaks taandatud asimuut. Meridiaanide koonduvus antud kaardilehel tähendab nurka ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk.
Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0˚-360˚). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7˚. Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. Kasutusele võeti, et lihtsamates ülesannetes vältida meridiaanide koonduvuse mõju pidevat arvestamist. Joone rumbiks nim antud suuna ja keskpäevajoone lähima suuna vahelist teravnurka, mida mõõdetakse 0˚ kuni 90˚- ni ida või lääne suunas. Teravnurgaks taandatud asimuut. Meridiaanide koonduvus antud kaardilehel tähendab nurka ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk.
annaabi.ee 
