Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Olema mitu erinevat viisi: 1. Ristjoonte viis üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mõõda seda külge tõmmatakse maapinda pingule rulett, liikudes mõõda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone aluseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini. Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon, piki külge mõõdetud kaugused kirjutatakse abrissile risti külje joonega ja teised kaugused risti omakorda selle joonega, mis viib objektini. Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutatakse risti selle joonega, mida mõõda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse aadressile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp,
tahame plaanile kanda. See toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: Sel juhul on teljeks mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatele kontuur punktidele(ekker). Pikki külge määratakse kauges objektini(ruletiga). Koostateks abriss. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Aluseks
Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sin/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2 väiksem. Kõvera märkimiseks seatakse toed ülesse kõvera algusesse või lõppu. Nulllugem suunatakse limbi pööramisega pikki tangensit. Seejärel vabastatakse allidad ja pööratakse seda nurga /2 võrra. Ruletiga mõõdetakse pikki vaatekiirt kõõlu pikkus l ja saadakse kõvera punkt nr. 1. Seejärel pööratakse alidaadi veel nurga /2
Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sin/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2 × väiksem. Kõvera märkimiseks seatakse toed ülesse kõvera algusesse või lõppu. Nulllugem suunatakse limbi pööramisega pikki tangensit. Seejärel vabastatakse allidad ja pööratakse seda nurga /2 võrra. Ruletiga mõõdetakse pikki vaatekiirt kõõlu pikkus l ja saadakse kõvera punkt nr. 1. Seejärel pööratakse alidaadi veel nurga /2
veidi üle.Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. NURKADE VIIS Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk. sin/2=l/2R Aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2× väiksem. Kõvera märkimiseks seatakse toed /2 ülesse kõvera algusesse või /2 4 lõppu.Nulllugem suunatakse limbi /2 3 pööramisega pikki tangensit. Seejärel
Viis sobibkasutadaolukonas,kus kaugusmS6disluskiiljestobjektini ei iileta mleti pikkust, s.o 30-50m ja L-uson palju detaile(nt kvartalisisenem66distamine). Polaarviis Md6distuskliiguiiks kiilg ja temaalguspunkt.Kiilg vdetaksepolaarteljeks.Teodoliidi abil m66detaksehorisontaalnurkm6ddistuskiigukiilje suunaspunltile viiva suunanija kaugusseisupunktistmdddistatavapunktini. Sedatehaksent ruletiga,ldnapdval laserkaugusmddturiga, Kaasajalon seeviis peaaeguainuvaldav,sest kaugusisaabm66tavziga tepseltja v?igakaugele. Ldigeteviis Aluseksmdodistuskaiguktilg ja temamdlemadotspunktid. Esimeselskeemilnurgalineotsel6ige, teiseljoonepikkustejiirgi otsel6igeet* joonelineotseldige.Nugaline kasutusel siis,kui mingil pdhjuselei saajoonepikkusi m66ta (nt kaugusedsuuled)vdi on punkt M k[ttesaamatu(nt veekogus).Jooneliseotseloikepuhul ci
100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (märgitakse nt +21,5). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi moodustavad sirged ja kõverad, siis tuleb trassi pikkust määrata ka piki kõveraid, kuid esialgu kõverat maastikule märgitud ei ole, seepärast kui mõõtmisega jõutakse esimese pöördepunktini, siis loetakse lindilt kaugus selle punktini, pöördenurga ja valitud kauguse kaudu arvutatakse ringi kõvera elemendid ja sealhulgas ka kõvera pikkus. Mõõtmisel linti
- nurga mõõtmise täpsus ± 1,5 - kauguse mõõtmise täpsus ± (2 mm + 2 ppm × D km). Polügonomeetria mõõtmistel kasutati nelja erinevat elektrontahhümeetri mudelit (Tabel 4; 5; 6; 7). Elektrontahhümeetri ja prismade tsentreerimiseks kasutati tsentriire, mis võimaldasid tsentreerimist ± 1 mm täpsusega. 15 Instrumendi horisondi kõrgus tsentri märgist mõõdeti ruletiga ± 1 mm täpsusega. Temperatuuri ja õhurõhu väärtuste määramiseks kuulusid mõõtmiskomplekti baromeeter ja termomeeter. Polügonomeetria mõõtmistel osalenud töögrupid kasutasid järgmisi instrumente ja lisaseadmete komplekte: AS K&H geodeesiabüroo mõõtmisintrumentide komplekt Elektrontahhümeeter NIKON DTM-750 1. Väikseim ühik Horisontaalring 0,2 mgon
Filtrid enne käsitlejaid Käsitleja või filter Käsitleja lehtede jaoks Vahetippudele · käsitleja saab alluvatele teha vaike reaktsiooni alluv saab minna spetsiifilisemaks · filter saab katta üle reaktsiooni võib keelata sihini jõudmise Juhuslik arv Math.random() · Returned values are chosen pseudorandomly with (approximately) uniform distribution from that range. Juhuslik, pseudojuhuslik · Varem täringutega, kaartidega, ruletiga, juhuslike arvude tabelist. Konstruktorid · Alamklasside koostamisel võib tekkida vigu konstruktoritega seoses · Seosed ülemklassi konstruktoritega · Ei pärita · Konstruktorite aheldamine (ingl. k. Chaining). Alamklassi konstruktor · peab tagama ülemklassi konstruktori rakendamise et alamklassi isend oleks ka ülemklassi isend · Konstruktor võib välja kutsuda üledefineeritud konstruktori (this(...)) vahetu ülemklassi konstruktori (super(...)).
o Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte aluste kaugused joonte otspunktist A, ruletiga määratakse ekri abil püstitatud ringjoonte pikkused. Töö jaotus: Ristjoonte viisi rakendamisel kasutatakse nelja tähist, kaks on asetatud joone AB otspunktidesse ja kolmas joone sihile. Mõõtmisel osaleb kaks mõõtjat. Üks märgib neljanda tähisega ristjoone lõpu, teine fikseerib ekri abil ristjoone alguse ning kirjutab mõõtmistulemused abtissile. Vajadusel mõõdetakse eklimeetriga joonte kaldenurgad. o Bipolaarkoordinaatide ehk lõigete viis
Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte aluste kaugused joonte otspunktist A, ruletiga määratakse ekri abil püstitatud ringjoonte pikkused. Töö jaotus: Ristjoonte viisi rakendamisel kasutatakse nelja tähist, kaks on asetatud joone AB otspunktidesse ja kolmas joone sihile. Mõõtmisel osaleb kaks mõõtjat. Üks märgib neljanda tähisega ristjoone lõpu, teine fikseerib ekri abil ristjoone alguse ning kirjutab mõõtmistulemused abtissile. Vajadusel mõõdetakse eklimeetriga joonte kaldenurgad. Bipolaarkoordinaatide ehk lõigete viis
Ka elemendi plaanile kandmine on vajalik, kui on mõõtkava väline leppemärk. Situatsiooni mõõdistamisel on kolm meetodit: 1. Ristjoone meetod- üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti, püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel- selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone alguseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini, Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon. Tavaliselt on ristjoone pikkuseks maksimum ruleti pikkus (kuni 50m). Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutakse risti selle joonega, mida mööda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse abrissile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp, mõnel juhul isegi aadress (tänav, maja, nr), abrissile märgitakse ka kõlvikute piirid ja nimetused
annaabi.ee 
