Leib on vanem kui meie! Kas ikka on? Raamatu alguses kohe esimene teema on leib, mustleib ning rukkis. Eraldi on ära märgitud leiva ajalugu läbi mitme põlvkonna. Näiteks katkend: leivategemine sai alguse Vanast- Egiptusest, kus emad panid lastele kooli kaasa nii leiba kui õlut. Sealt jõudis leivaküpsetuskunst ka heeberalaste ja kreeklaste kaudu umbes 170. aastaks eKr roomlasteni, et levida järk-järgult üle kogu Euroopa. Tänapäeva leivad: Rukkileivas moodustab rukkijahu üle 90% leiva koostisest. Rukkisegaleivas on 50-90% jahu kogusest rukkijahu. Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba. Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha, rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne. Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu kogusest.
perenaisel alati ühtviisi hästi välja tulla. Seetõttu juurdusid rahva seas ka vastavad nimetused, millega tavapärasest erinevaid leibasid kutsuti. Näiteks mäts öeldi halvasti kerkinud leiva kohta, mökk oli tehtud juba kasvama läinud rukkist, kittis leib oli lihtsalt halvasti kerkinud, kohmakas leib oli aga halvasti küpsenud (Pilt, 2005). 7 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval Rukkileivas kui toidus on olemas inimorganismile vajalikud makrotoitained (süsivesikud, rasvad, valgud, vesi) ja mikrotoitained (mineraalained, vitamiinid). Inimorganismile on tervislik, kui toidusüsivesikud annaksid 50...60% päevasest koguenergiast. Nüüdisaja normaalsöömises peaksid tärkliserikkad toiduained (inimtoidu põhisüsivesik on ju tärklis) katma 75...80% ööpäevas vajatavast süsivesikute toiduenergiast. Rukkileiva kvaliteettärklis,
struktuur moodustumine ja taigna kerkimine kestab kauem. Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas Kummivaigud - rukkis Sooda ja B1 Sai on veidi energiarikkam (210-260 kcal) kui leib (190-220) Valgud: rukki-, nisu ja odrajahus on kõigis valku ~10% ja vett 14 % Nisukliides 16,6 ja nisuidudes 25% kamas 13,8% valku Keedetud makaronides 3,4 % valku ja 78 % vett Rukkileivas on keskmiselt 6-7 % valku ja 45-55 % vett Vitamiine on samuti rukkijahus oluliselt rohkem kui nisu- ja odrajahus: E vitamiini on rukkijahus ~2* rohkem kui odrajahus ja 5* rohkem kui nisujahus. Foolhapet on rukkijahus ~4* rohkem 69 mkg nisu ning odrajahus 20mkg. Foolhappe hulk leivas varieerub tugevasti: täisteraleivas ~50 mkg, teistes leibades 20. Sepikus 39. Samuti on B1 vitamiini täisteraleivas ja sepikus 2* (0,2 ja 0,3 mg vastavalt) rohkem kui kroovjahu leibades (0,1 mg)
hingamis- ja seedeorganite tegevuse häireid. · Leidub suurtes kogustes porgandis, spinatis, salatis, aprikoosis, kõrvitsas, tomatis; piimas, võis, kalarasvas, loomade maksas, munarebus. B1-viramiin ehk närvivitamiin · Puudus organismis põhjustab raskeid häireid närvisüsteemis ja liigeste halvatust. · Leidub peamiselt kõrsviljade terades, tangainetes, õlle- ja leivapärmis, rukkileivas, porgandis, kapsas, ubades, tsitrusviljades, õuntes, pirnides, munas, maksas, neerus, ajudes. · B2 vitamiin Puudus pidurdab või peatab organismi kasvu. · Leidub rohkelt piimasaadustes, munarebus, maksas (nii looma kui kala), teraviljades, pärmis C-vitamiin ehk askorbiinhape · Puudus põhjustab töövõime languse, kiire väsimuse, muudab organismi haigustele vastuvõtlikuks.
lätlased, leedulased, ida-soomlased, karjalased, venelased, valgevenelased, põhja-ukrainalased. 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus Rukkileib on tervise allikas, sisaldades olulisi toitaineid. Leivast saame kolmandiku toiduenergiast ning kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Rukkileiva väärtust tõstavad B-grupi vitamiinid. Rukkileib on suurepärane kiudainete allikas. Kiudained puhastavad ja hooldavad soolestikku ning soodustavad seedimist. Toitaineid 100 grammis rukkileivas Vesi 37,3 g Kalorsus 258 kcal Valgud 8,5 g Lipiidid 3,3 g Tuhk 2,5 g Süsivesikud 48,3 g Kiudained 5,8 g 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest) Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka lisaks aganatele jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi ja isegi kanarbikku. Näljaaegadel sõtkuti
ee/index.php? option=com_plkondiiter&Itemid=51&task=showdetail&toote_id=231 Mida teeme? Meie põhitegevusalaks on pagari- ja kondiitritoodete tootmine. Tootmise põhirõhk on traditsioonilisel rukkileiva ja saia tootmisel. Miks just rukkileib? Leiva toiteväärtuse määrab ära rusikareegel mida jämedam ja tumedam on jahu, seda väärtuslikum on leib. Seda tingimust täidavad eriti hästi need rukkileivad, mille jahu koosseisu ei ole lisatud nisujahu vaid on valmistatud ainult rukkijahust. Rukkileivas on märkimisväärses koguses vitamiine ( B1, B2, E ja foolhape) ja mineraalaineid (tsink, raud, fosfor, magneesium, kaalium, seleen). B-grupi vitamiine vajab inimese närvisüsteem ning nahk. B-grupi vitamiinidest on enim kasu, kui neid kõiki tarbida koos. Oluline tähtsus rukkileiva koostises on kiudainetel. Kiudaine on kasulik seedimisele, ta imab vedelikke, annab pikaks ajaks täiskõhutunde, viib endaga kaasa kahjulikke aineid.
annaabi.ee 
