Kiriku seinad on "vinklist väljas", s.t. teatud kohalt võib näha kolme seina korraga. Üks otsasein on teisest pikem. Süüdi olevat selles omavahel tülli läinud ehitusmehed kes öösel maasse löödud tikud teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist. Kiriku all asuvat "vara- ja sõjariistade kamber." Kiriku tornis kuke all asuvasse kerasse mahtuvat 2 vakka rukkeid. Torma kiriku ehitamisel olevat müürid igal öösel maha lõhutud. Targa nõuandel rakendatud kolmeaastane hall härg vastuoksi kolmeharulise kuuse ette ja lastud omapäi minna. Kirik ehitatud sinna, kuhu härg seisma jäi. Torma kirikut on juhtinud alguses: Johann Georg Eisen, Franz Gotthilf Friedrich Asverus (1775-1818), Eduard Johann Asmuth (1819-1852), Carl Selmar Landesen (1852-1895), 1964-1983 oli Torma õpetaja Jaan Muru. Nüüdsed õpetajad on olnud: Üllar
ainelisest viletsusest ei päästnud. Elu lõpupoole plaanitses ta, kuidas põllutöökooli pääseda, et siis kuskil kupja või valitseja kohta saada. Kuid 1870. Aasta paiku hakkas Kivi vaimne tervis järsult nõrgenema ja kevad-talvel 1871 viidi ta Helsingisse, kus paigutati vaimuhaiglasse, ja kahjuks tunnistasid arstid ta parandamatuks. Selle järel viidi ta tagasi maale ühe oma rätsepast venna juurde, ja kihelkond määras talle nagu vallavaesele elatiseks viis tündrit rukkeid aastas. Ta suri venna kodus Tuusula järve ääres 1872. Aastal. Loomingust Aleksis Kivi pani aluse soomekeelse kunstipärase proosa- ja näitekirjandusele. Tema kuulsaim romaan on ,,Seitse venda'' . Kunstipärased näidendid on ,,Kullervo'' ja ,,Nõmmekingsepad'' ning ,, Kanervala'' luulekogu.
Kadrisandid: Lõid, lõid! Üühat-üühät!( ja pillihääl vajus korinal madalasse) Habemes mees: Võrra-vurra, lukkabasurra! (rõõmustas habemes mees ja pöördus otseselt Illimari ema poole) Asi mul oli, muidu ma ei tulnud. Kas sa ei mäleta, kui mardilaadal jaanipäeva aegu jää peal hobust vahetasime? Oli nii külm, et taevas tärkas ja maa märkas, kivid kiiksid ja liivad liiksid, päike paistis ning aiateivas ajas pilli. Üühät- üühät- küühät-küühät! Lubasid siis tündri rukkeid ja kaks tüdrit kaeru pealekauba, käskisid tunamullu Kadri aegus järele tulla. Kas sa lubasid? Illimari ema: Lubasid, lubasid! Habemega mees: Pidasime nüüd kodus ümmarguse nõu nagu taaritõrre põhja. Tulime koos koju suguvõsaga võlga nõudma. Anna aga siia, anna ga siia! Võraa-vurra, lukkabasurra! (Illimari ema naeris, ja püüdis hoida tõsist nägu) Illimari ema: Noh , kui võlg, eks seda pea ikka tasuma. ( Ta võttis pliidilt panni hernestega ja
Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval." Ja ronib jälle üles. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on. Peeter mainib et Erastu Enn on ikka parem kosilane. Anne räägib et Maiele on kavas kaasa anda 50 vakka rukkeid ja teist niipalju otri, nisu. Aadul kõht täis ja läheb ära. Peeter kutsub Jütsi, et ta talle musta vammuse parsilt alla tooks, ta hakkab Erastu poole minema. Kui Jüts üles jõuab, näeb Erastu Ennu. Enn hakkab Peetrit moosima ikka teietades ja teda ülistades. Peeter ütleb Jütsile et kui too hea laps on ja sõna kuulab ja maja valvab seni kuni isa ära on siis saab Jüts pärast uued pastlad jalga.
Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval." Ja ronib jälle üles. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on. Peeter mainib et Erastu Enn on ikka parem kosilane. Anne räägib et Maiele on kavas kaasa anda 50 vakka rukkeid ja teist niipalju otri, nisu. Aadul kõht täis ja läheb ära. Peeter kutsub Jütsi, et ta talle musta vammuse parsilt alla tooks, ta hakkab Erastu poole minema. Kui Jüts üles jõuab, näeb Erastu Ennu. Enn hakkab Peetrit moosima ikka teietades ja teda ülistades. Peeter ütleb Jütsile et kui too hea laps on ja sõna kuulab ja maja valvab seni kuni isa ära on siis saab Jüts pärast uued pastlad jalga.
, ning teeb lõpuks kujuteldavate teenijate või lastega tõreldes järsu käeliigutuse, mis paiskab munakorvi ümber ja munad purunevad (AT 1430). Globaalse leviku ja toreda ahelstruktuuriga on jutt AT 1896, kus rumal poeg või tütar teeb mingi käitumisvea, saab vanematelt korrigeeriva õpetuse, rakendab seda mehaaniliselt vales olukorras, saab uue korrektiivi, rakendab sedagi vääralt ja langeb "doominotsüklisse": nt. saadetakse rukkeid laenama ja kordab rukkilõikajaist möödudes endamisi "pool vakka rukkeid", seda peetakse pilkeks; saab korrektiivi: tulnuks öelda "Jumal õnnistagu teid sajavõrra!"; ütleb seda vastutulevale matuserongile ja saab korrektiivi: tulnuks öelda "Jumal ülendagu hingekest!"; ütleb seda mehele, kes metsa koera pooma läheb, saab korrektiivi: tulnuks öelda "Kuhu seda litat viiakse?"; ütleb niimoodi vastutulevale pulmarongile jne. Naljandid õnnelikest juhustest
mõeldud. Selle asemel või selle kõrval oli ka teine maks (census) tarvitusel, mida adra pealt võeti resp. ka äkke pealt, kui selle jaoks mitte sama hobune ei olnud kui adragi jaoks (v. leping kurelastega 1230, U. B. 105). Piiskopid määrasid enamasti kümnise, ordu ja teised enamasti adramaksu. Kuid mitte alati ei olnud säärast vahet: näit. 1272. a. määras Riia peapiiskopp semgallidele kümnise asemele adramaksu (1 vakk rukkeid ja 1 vakk otri, U. B. 430, § 1). Mõlemad maksud olid ka kombineeritavad ja kumbki moodustas tervikuna maksu maaisandale. Kümnisest ühe kolmandiku pidid paavst Gregorius IX kirja põhjal (24. II. 1236 U. B. 145) saama kihelkonna kirikud igas piiskopkonnas, kusjuures tuleb ka tarvilikud kabelid (capellae) asutada ja igale kaplanile maksta 10 hõbemarka. 1241. a. rahuleping kohustas saarlasi maksma adramaksu iga adra pealt rukkeid pool mõõtu, mis harilikult nime kannab ,,punt". Nad
ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi. Tasuks sai ta pärast palvetundi süüa mõisa pereköögis tanguputru ja koju kaasa matt rukkeid (Anu Annuk ja Rein Puks. Jalgsema algkool. Uurimistöö, 1981 ,lk 5, 3 lõik). 9 Tavaliselt algas õppetöö oktoobri lõpus või hiljemgi ja kestis Jüripäevani. Sageli pidi koolitöö varem lõpetama, kui vanemad enam ei saatnud lapsi kooli, vaid jätsid nad koju tööle. Õpilaste arv kõikus 30-40 vahel ja peaaegu kõik olid koolis korteris. Koolitöö kestis
ühtigi? PEETER: Erastu Enn käib ju ammugi temal kosjas. AADU (süües): No muidugi, muidugi – Erastu Enn? See pöidlata pealuu? ANNE (kõrvale): Ta on pime peast! (Meest tõugates.) Mis sa OMETI peaksid! (Väga lahkesti Aadu poole.) Siin on veel liha, Kure onu! Jah, jäägu siis selle peale! Kui arvate, et nõnda sünnib, mis meilgi siis selle vastu võib vaielda olla. Ja nagu Peetergi enne ütles rehe all: kui Maie mehele läheb, oma 50 vakka kaasavara = rukkeid saab ta kaasa ja teist nii palju otri, nisu, abiellumine kui see on niisama palju, kui Aluste Annele äritehing antakse! Mis muidu veel pihku juhtub, kass ja kana, on iseasi. Ega meie oma last alasti ka ära ei anna, olgu küll, et me rikkad ei ole. AADU (süües): No muidugi, muidugi, seda pole mõteldagi! Kust sa seda teed, Peeter! Ikka ma ütlen: Mäeotsa pere, vaat need on rahvas! 27
annaabi.ee 
