rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli Ruhrgas (hiljem E.ON). Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erimajandusvööndi, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu
aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas · Nord Streami ehituseks ja opereerimiseks on moodustatud ettevõte Nord Stream AG, mis koosneb neljast aktsionärist, kellel igaühel on oma osalus gaasijuhtme ehitamises. (Gazprom, Gas de France, Ruhrgas ja Gasuine) Gaasitrassi merealune osa · Merealune osa algab Viiburi lähitelt Portovja lahest ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. · Gaasijuhe on kavandatud läbima nii Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa kui ka Taani majandusvööndeid. Peamine lõpptarbijaskond · Gaasi edasine transport Lääne-Euroopas on kavandatud läbi 2 gaasijuhtme. Üks neist
Nord Stream on planeeritud maagaasi torujuhe Venemaalt Saksamaale, mis on praeguse plaani kohaselt 1200 km pikk. Uuritud on erinevaid võimalikke ehitusmarsruute. Gaasitoru on 48-tolline, paralleelselt ehitatakse kaks torujuhet, mis võimaldab transportida 55 miljardit m3 maagasi aastas. Tegijafirma on Nord Stream AG. Projekti alustasid Gazprom ja Neste 1997. aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E
keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. (1) 1.1 Nord Stream'i ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli Ruhrgas Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erimajandusvööndi, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 3 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket. 8
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise
1997-1999 läbi viidud uuringute alusel veendus ettevõte veealuse gaasijuhtme teostatavuses. 2000. aasta detsembris anti projektile Euroopa Liidu TEN ( üleeuroopalised võrgud ) projekti staatus. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi merealune osa Gaasijuhtme projekti veealune osa algab Viiburi lähistelt Portovaja lahest ja kulgeb ligikaudu
Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja Saksamaa territoriaalvetele on gaasijuhe kavandatud läbima Soome,
Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp, Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva. 7 Võistlused Maailmas Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused (E.ON Ruhrgas World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane võistlussari. Karikavõistluste sarja korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU). 2008/09 hooajast saavad punkte 40 paremat (võitja saab 60 punkti, 2. koht 54, 3. koht 48, 4. 43, 5. 40, 6. 38, 7. 36, 8. 34, 9. 32, 10. 31, 11. 30, 12. 29, 13. 28, 14. 27, 15. 26, 16. 25 ja sealt edasi järgmiste kohtade saajad ühe punkti eelmisest vähem kuni 40. koha saajani, kes saab ühe punkti).
juunil 2007 avalikustas WWF nimekirja ettevõtetest, kes vabatahtliku piiranguga ühinevad. Vastav informatsioon on kättesaadav ka Eestimaa Looduse Fondi ja Maailma Looduse Fondi kodulehekülgede Gaasijuhe Põhja-Euroopa gaasijuhe on Venemaa ja Saksamaa vaheline maagaasi torujuhe, mille ehitamist alustati Venemaal detsembris 2005. Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997 kui Gazprom ja Neste moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president 13 Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. 2006 kevadel otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja
annaabi.ee 
