millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905. aasta novembris asutati Tartus Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Selle eesotsas olid P. Speek, Karl ja Gottlieb Asr, Karl Ruga. Partei põhikiri puudus ja liikmeks võeti kõik soovijad, kes tunnustasid partei programmi. ESDTÜ organisatsioonid loodi üle kogu Eesti ja nende liikmete arv ulatus 10 000-ni. 1906. aastal aastal lagunes partei täielikult. Osad ühinesid 1907. aastal VSDTP-ga. 27. novembril tuli Jaan Tõnissoni algatusel Tartus kokku üleeestiline rahvaesindajate koosolek. Esimesel päeval läks koosolek lõhki. Edasised koosolekud peeti Tartu Ülikooli aulas. 29. novembril
1.1 Operatsioonid Kuhjaparandused Ühe vales positsioonis asuva kirje mullina üles- või allaviimist nime- tatakse kuhjaparanduseks. Need aitavad ka juhul, kui ühes kindlas positsioonis kirje võti muutub. 1 Kahendkuhjad 20 1.1 Operatsioonid Massiivi täitumise probleem Kui kahendkuhi esitada massiivina, siis tasub massiivi suurus võtta va- ruga, et täitumist tuleks ette küllalt harva. Nt võtta massiiv pikkusega 2n - 1 (täieliku kahendpuu suurus) ja kui ta saab täis, siis võtta uus massiiv pikkusega 2n+1 - 1 jne. Siis tipu juurdetekitamine viimase taseme lõppu on keskmise keerukusega O(1). 1 Kahendkuhjad 21 1.2 Järjestamise kuhjameetod Järjestamise kuhjameetod 1 Kahendkuhjad 22 1
õigused. Näiteks kui esimesest abielust jäi mingi varandus, oli lastel sellele õigus. Lesk naine pidi leinama terve aasta. Seda peeti oluliseks, et ei tekiks kahtlust lapse isa kindlaks määramisel. Abiellumine enne leina-aasta lõppu tõi kaasa autuse ( ld infamia) ja pärimisõiguse kitsenduse. Kuni aastani 233 e.Kr. polevat Roomas abielulahutusi olnud. Sel aastal olevat lasknud rooma kodanik Spurius Carvelius Ruga end lahutada naise lapsetuse tõttu. Sada aastat hiljem oli kõik teisiti - nii olevat Cicero olnud 3 korda abielus, Caesar 4 korda ja mõned roomlased isegi 20 ja enam korda. Laste ja vanemate vahelised suhted Rooma õigus tunneb ainult isa võimu (patria potestas), mitte vanemate võimu üldse. Abielus cum manu oli ema lastele õiguslikuks õeks. Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Vana aja Rooma perekond oli
· i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt, kuurordeks, leistangesse, leitnandel) PÕHITÜÜP RIDA · Rea, rida, reasse e ritta, ridade, ridu e ridasid, ridadesse · Nõrgeneva b, d, g laadivaheldusega nom 2-silbilised, gen enamasti 1-silbilised sõnad · Agu, idu, jagu, kadu, kägu, ligu, lugu, mägi, nõbu, nägu, ruga, sigam tegu, tuba, vedu, õde, koda, pada, rada, sadam sadu, sõda, tõbi VORMISTIKUST: · Aind part tugevas astmes ja lõputa, enamikul sõnadel samane nom.ga (jõge, mäge, lage, rege, tuge, tõbe, väge) · Ains illat sse-lõpuline või geminatsiooniline vorm (jaosse e jakku, jõesse e jõkke, kojasse e kotta) · de-mitmus tugevaastmelisest tüves de-tunnuseline (jagude, kudede, lugudele, nugadele, nägudele)
Martna) eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise algus. Mihkel Martnat on nimetatud Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. VSDTP Venemaa Sotsiaaldemorkraatlik tööliste partei 1904 moodustati Tartu koolide vaheline soltsiaaldemokraatlik ring 1903 Mihkel Martna läks Tallinnasse sotsiaaldemokraatide mõju Teatajale hakkas järsult kasvama. Nov 1903 hakati välja anda kolmandat juhtivat ajalehte "Uudised" Tartus (toimetaja Peeter Speek, Gottlieb Ast(?), Karl Ruga(?)) Föderalistid 1905. aastaks "Uudised" 3 ajalehest kõige radikaalsem 1905. aasta revolutsioon Historiograafia: - M. Jürisson (Mihkel Martna). Punased aastad Eestis 1905-1906: Eesti revolutsioonilis liikumise ajaloolikud ja majanduslikud põhjused. Peterburi 1907 - Mihkel Martna: Tallinna sündmusi 1905 ja 1906. Tallinn 1930 - Punased aastad: Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis I. Toim Hans Kruus. Tallinn 1932
Valimisõigus riigiduumasse. Mõõdukamaid need lahendused rahuldasid. Mõõdukad liberaalid (J. Tõnisson, V. Reiman, H. Koppel, O. Kallas) asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE, 1905. aastal 1000 liiget), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene liberaalide peapartei – konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) – programmi, milles nõuti demokraatliku riigikorra kehtestamist ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Föderalistid (P. Speek, Gottlieb Ast, Karl Ruga, Eduard Vilde) asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mille liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased.
kaasavedaja; 14 -- kontaktrõngas; H, B, 3>, H, 3C, CC, 56 ja 61 -- klemmid 8 Mootorrattad 11 3 112 vedru. Plaati pööratakse MJKri kesklülitis süiitevõtmega, mille hammas läheb sissevajutamisel rootori õõnsa telje väljalõikesse. Võtme asendit lülitis fikseerivad kaks ved- ruga koormatud kuulikest. Lüliti alusplaadi all on süüte-' lüliti kontaktid, mis sulguvad võtme täielikul allavajuta- misel ja jäävad suletuks sõltumata rootorplaadi asendist. Alusplaadi küljes on laadimise ja käigukasti neutraalseisu kontroll-lambid. Esimese lääts on punane, teise oma rohe- line. «Jawa» kesklülitis on süüte ja valgustite lülitamine lahutatud. Süütelülitil on sneppervõti, mille pööramisega lülitatakse sisse kas normaalsüüteahel või avariiahel (käi-