Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks. Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose " Narruse kiitus", kus ta naeruvääristas vaimulike ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks. Osman I isik, kes rajas uue tugeva türklaste riigi. AASTAARVUD: 1440 Johan Gutenberg leiutas trükikunsti. 1519 Karl V valiti Püha Rooma keisriks.
· Usupildid, portreed, antiikmütoloogia(kaasaegsus) · Väikeformaadilised, maneristlikud · Kujutatud koketeerimist, naiivset erootikat- aristokraatide silmarõõmuks · ,,Veenus ja Cupido"(lk 98) Hans Holbein(noorem) 1497/98-1543 · Suurim Saksa portreistist(ajastu suurimaid portree maalijaid) · Londoni õuemaalija- portreed kuningast ja õukondlastest · ,,Inglise kuninga Henry VIII portree" · Detailitäpn, külmalt objektiivne · ,,Erasmus Roterdamist" · ,,Sir Thomas More" · ,,Saadikud" 3. arvestus Power Point Natüürmort barokki ajal Borokk 17. saaj. Ühised tunnused: · Kummaline- lopergune pärl · Dekoratiivne toredus · Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus · Liikumine · Pinge · Kontrastid · Üksikosade allutamine maalilisele tervikule · Kat.kirik ja monarhid kasutati oma suuruse ja võimu näitamiseks. Jaotus: Ebaühtlase arengu tõttu suurederinevused euroopa maades- 1
Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks Erasmus Roterdamist - saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose ,,Narruse kiitus" Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi Täida lüngad. Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased vanaaega ehk antiikaega
=Rõõmustagem kuni oleme veel noored Peagi hakati vagantide ladinakeelseid laule tõlkima rahvuskeeltesse =Tekkis rahvuskeelne kirjandus Tihti koosnesid lühikesed lood ühe peategelase ümber =Pak Amis -Saksa vagantidel -Preester, kes tegi sulitempe =Kaval-Ants ja Vanapagan Eestis =Robin Hood Inglismaal Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust ="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F
Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete. Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on ,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma. Kujutati alasti inimesi.Prooviti inimest kujutada võimalikul loomutruult. Sellepärast isegi tegi Leonardo da Vinci miteid lahkamisi et inimese keha paremini tunda
võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist. · Kuigi ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda ainult kurvaks paratamatuseks, on just see külg tema õpetusest kõlama jäänud. Maciavelli õpetuse tõttu on moraalinormidest mittehooliv poliitika saanud nimetuse makjavellism. Erasmus Roterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kõige mõjukam humanist. · 1516. aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata (ladinakeelne Piibli tõlge V sajandi algusest). · Kõige mõjukam Erasmuse töödest oli ,,Narruse kiitus", kus ta pilas filolooge samuti kui teolooge.
annaabi.ee 
