mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts, I. Kuuse, E. Krasnostsokova. A-2821 7. Nissi vald, Riisipere mõis. Õiend tehnilise seisukorra kohta. M. Männisalu. P- 1795 8. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2908 9. http://www.puhkaeestis.ee/et/riisipere-mois 10. Kasutatud pildid: http://pilt.delfi.ee/album/118679/?page=1 Lisad Pilt 1 - Riisipere mõisa peahoone esifassaad Pilt 2 Riisipere mõisa peahoone tagafassaad 8 Pilt 3 Sammasportikuse rosettidega kassettlagi ja sambakapiteelid. Pilt 5 Valge saal Pilt 6 Sinine saal ehk nn. söögisaal Pilt 7 Ruum teisel korrusel 10 Pilt 8 Rosettidega kuppellagi Esivanemate saalis+
Taid armastavad süüa, tavaliselt teevad seda nad kuus-seitse korda päevas. Kogused on väikesed. Tihedat söömist võimaldavad Tai tänava-turud, kust saab erinevaid värskeid puuvilju ja värskelt valmistatud ja mõõduka hinnaga toite. Lisaks lõhnale ja värskusele hindavad taid kõrgelt ka toidu kaunist ja elegantset serveerimist. Isegi tagasihoidlikke roogi pakutakse sageli lilleõite või värskete juur- ja puuviljade rosettidega kaunistatult. Etiketirituaalid Mõned etiketirituaalid, mida Taisse minnes peaks järgima: Taid söövad kahvli ja lusikaga, kahvel vasakus ja lusikas paremas käes. (kahvlit kasutatakse toidu lusika peale lükkamiseks) Kuna toit – eriti liha, lõigatakse enne valmistamist tükkideks, siis pole nuga vaja. söögipulki pruugitakse Hiina päritoluga roogade nagu näiteks riisijahust nuudlite söömisel.
altpoolt toetav elegantne gootipärane roidestik, mis toetub seina keskosale kinnituvatele tugipiilaritele. Seina keskosas on horisontaalsed ehistahvlid, millel on kujutatud väänlevaid taimornamente ning rosette. Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nisid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev siserõdu. Pargi suunas avaneva läänekülje keskel on üsna lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees on ka rõdu. Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja sarvi.
Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi. 1670-80 tuli looduslähedane stiil-taimornament ja lilled. Matkamaja, Leedu saatkond, Rootsi saatkond. Hilisbarokk ja rokokoo 1710-1780 Baroki motiivid püsisid, rokokoo esines Tlns põhiliselt ornamentikas. Rokokoole eelnes paelstiil, maaliline ja tarbekunstis. Rokokoole omane: ebakorrapärasus, rosettidega võred(reljaazid), õrn värvigamma, heledus, figuurmaalingud, (Kadrioru loss) voluutkaunistused, maalingud laes ja ahjudel.Stukkornamenid=kipsist kaunistus üleval lae ääres. Plafoon- laemaal. Klassitsism 1780-1830 Tähtis stiil kuna muutis linna palju-> maju hakati hulgaliselt lammutama(nende asemele uued) ja ümber ehitama. Kasutati klassitsismi tüüpfassaade, mis olid kinnitatud eelnevalt. Iseloomulik: ?......-> uus fassad tehti vana hoone ette. Tallinnas olid nii kitsad, et ei
kannused - paeltega kokkuseotu juuksed, pats, vuntsid ja lühike lõuahabe - laiaääreline jaanalinnusulgedega kaunistatud kübar Naised: - puusapadi, mitu seelikud üksteise peal - sügav neljakandiline dekoltee, püstkrae - madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp - rosettidega kaunistatud kingad - suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev - esitükiga korsett - kapsapeasoeng Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses Mehed: - vestiga ülikond, põlvedeni ulatuv saterkuub - kaelaside kravatt, palju nööpe Naised: 18. saj. - sale ja rühikas algus - kõrge traatkarkassil soeng
lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli lamav, suur ja pitsidega äärestatud või üleni pitsist, samasugused olid kätised. Krae
anfilaadina paigutatud saalid olid kujundatud ajastule omases horisontaalsust rõhutavas võtmes. Ukseavasid kroonisid kolmnurksed frontoonid. Seinte allosas paiknev kõrge sokli ja seina lõpetava laia karniisi vahele jäävat pinda jagavate pilastrite vahed olid kaunistatud maalingute või gobeläänidega. Puitlagi oli kaetud Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 18 rosettidega kaunistatud kassettide või nikerdatud/maalitud taladega. Võlvlagede hulgas andsid tooni peegelvõlvid, mida kaunistati ornamentaalsete või süžeeliste freskodega. Interjööride seinu tahveldati ka puidust paneelidega, mille tekstuuri esiletoomiseks neid vahatati. Interjöörid olid mitmekesised ja tänu erinevate materjalide ning eriti tekstiilide (gobeläänid, eesriided, baldahhiinid) kasutamisele värvirohke. 16.sajandil hakati vähemtähtsate ruumide kujundamisel (seintel
annaabi.ee 
