Ükskõik, millise nurga alt ma etendusele läheneda üritan, siis ikka jõuan arusaamale, et tegu on väga hea asjaga. Ainukene nüanss, mis mind häiris oli publiku lakkamatu naer. Selle vastu ei saanud ka midagi teha. Mõni lause läks mul ka kaduma ilmselt just seetõttu, et rahvas naeris nii valjusti. Peeter Oja kasutas oma juttude vürtsitamiseks palju vahvaid võrdlusi. Juttu oli erinevates absurdsetest keeldudest ning ta tõi välja ropendamise ära keelamise Venemaal. „Ropendamise keelamine Venemaal on sama hea kui jooksmise keelamine Keenias!“ Karm, aga tõsi. Sellest arenes välja ka “äriplaan“, nimelt korraldatakse Eesti ropendamislaagrid. Venemaalt tuuakse bussidega inimesed siia ja siis nad saavad nädal aega järjest ropendada. Veidi üle vindi keeratud mõtete ning üldistustega suutis Peeter Oja tähelepani juhtida lauslollustele, mis inimkonnas aset leiavad. Talle tuleks teha selle eest üks sügav kummardus,
nüüdiskirjanduses väga päevakorral. Kirjanik Kivirähk on teinud seda, mida ainult meie teha saame ta on võtnud eesti müüdid ja need omal moel ümber jutustanud. Mida muud need Põhja Konn ja ussisõnad on? Koolilapsed peaksid seda raamatut lugema. Mitte küll nooremate klasside õpilased, vaid natuke suuremad, kelle jaoks raamatu tipphetk ei ole see, kui karu iseendal riista küljest hammustab. Ja kes muretseb ropendamise pärast, ärgu kartku: see paar "perset" ei tohiks küll kellegi ilumeelt riivata. Kivirähk on varjamatu iroonik, tema autoritekst on alati väga otsekohene. Ussisõnade sümbolism keele hääbumisest ja globaliseerumisest on üpris ilmne. Meeleheitlik juurtest kinni hoidmine ja kõik need kohanemisraskused on tõenäoliselt esitatud meelega niimoodi marurahvuslikus toonis - skeptiliselt ja ironiseerivalt, veidi üle dramatiseeritult. Pean ütlema, et Kivirähk suutis üllatada
Kõige populaarsemad võtted on sõpradega ajaveetmine ja muusika kuulamine. Kõige vähem kasutatakse stressi maandamiseks narkootikume, rahusteid ja palvetamist. Tüdrukud kasutavad pingest vabanemiseks rääkimist rohkem kui poisid. Samuti loevad tüdrukud rohkem horoskoope ja unenägudeseletajaid. Paljud poisid kasutavad söömist pingest vabanemiseks. Tüdrukud tegelevad lemmikloomadega rohkem kui poisid. Lisaks olemasolevale olid toonud õpilased välja närvitsemise, ropendamise, raamatu lugemise, peksmise, rulaga sõitmise, asjade loopimise, kunsti, mineku vanaema juurde, röökimise, kohvi joomise, naermise, mootorrattaga sõitmise, unistamise, karjumise. KOKKUVÕTE Stress on kui... · kohastumuslik nähtus. · seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. · seotud negatiivsete tunnetega. · samaaegne bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon. · üldine virge seisund. · võib ka olla positiivne.
Minu arvates on kõige sagedasemad probleemid koolis järgmised: kord klassis, ropendamine, narkootikumid, ,,pahad sõbrad", koolivägivald, vandalism, popitegijad, kaklused jne. Kord klassis aitab luua positiivset õpikeskkonda. Kõige parem on juba õppeaasta alguses koostada plaan, kuidas distsipliini tagada. Tuleks olla enne õpilasi klassis ning austada iga õpilast. Peab olema usaldusväärne ja järjekindel. Halba käitumist ei tohi jätta tähelepanuta. Ropendamise korra ei tohiks üle reageerida ega ärrituda. Paljud õpilased, kes koolis ropendavad ja vannuvad, ei oska oma tundeid teisiti väljendada. Neile peab õpetama sotsiaalselt vastuvõetavamaid viise enda väljendamiseks. Kuid need, kes ropendavad tähelepanu äratamiseks, ei tohi lasta ennast sellise võimumänguga kaasata (Watson 2003). Üsna kasvav probleem on narkootikumide tarvitamine. Üks enim levinud põhjusi, miks noored mõnuaineid kasutavad on see, et nad elavad hetkele
Uskumused ja normid tegime...“), kuid on sobimatu kasutada õpetaja-õpilase suhet oma isikliku tülpimuse mahalaa- dimiseks või muuta õpilased oma usaldusisikuteks. Uskumus, et „lapsed ei tohi ropendada“ pole seesama, mis lugupidava keelekasutuse käsitamine normina. Omades ropendamise kohta realistlikumat ja sobivalt paindlikku uskumust – „Mulle Me ei pea oma halbadel päevadel üksikasjadesse laskuma; piisab, kui anname õpilastele sel- üldiselt ropendamine ei meeldi, aga ma ei lase sel endale tarbetut stressi tekitada, kuigi pean lest aimu, et neil oleks võimalik teatud määral teadvustada, kuidas me end tunneme, ja isegi
arvestama sellega, et teatud kihistused, mis ei tule päevavalgele, seda hiljem. Peaasjalikult 80ndate lõpul, mis tähendab seda, et 80ndate lõpumuutuse efekt suureneb tagantjärgi avaldamistega. Võib öelda, et punkluuule algus 80ndate alguses Eestis. Ei näe, et see ametlikku luulet veel mõjutaks. Punk on spetsiifiline juhtum, aga kõige laiemas laastus võib öelda, et esteetiline suund tõmbab maha ka kõige uuema ropendamise. Liikvel autorid, kes tahaks värsivormis ropendada, aga eesti kirjandus ei saa seda lubada. Tsensuuri toel valitakse välja teatud luule. Doris Kareva s 1958. Tuli kirjandusse väga kiiresti. Probleemid algasid hiljem, algasid ülikooli ajal kui ta puutus kokku mingil määral underground ringkondadega ja dissidentidega. Kui tahame võrrelda võrreldamatut, siis Kareva vs Kõiv kuidas nad sarnanevad
annaabi.ee 
